Arengueesmärgid

at_arengueesmärgid

2000. aasta septembris toimunud ÜRO tippkohtumisel allkirjastasid kõik liikmesriigid aastatuhande deklaratsiooni, mis rõhutas maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Deklaratsiooni põhjal kehtestati kaheksa arengueesmärki (vt allpool), mis tuleks saavutada aastaks 2015 (Afganistani puhul 2020). Need eesmärgid toovad esile mitmekülgse arengu vajaduse ja ka selle, et vaesuse vähendamine nõuab sotsiaalset arengut, mitte ainult majanduskasvu. Sihiks on olukord, kus kõigil maailma inimestel oleks võimalus elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. Eesmärkide tugevuseks on nende lihtsus ja mõõdetavus. Võimalik on mõõta arengukoostöö tulemusi ning näha, mida on suudetud konkreetselt ära teha. Aastatuhande eesmärke toetavad kõik riigid koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kunagi varem pole arengusihtides sellist üksmeelt saavutatud.

Aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015

  • Likvideerida täielik vaesus ja nälg. Vähendada aastaks 2015 võrreldes 1990. aastaga poole võrra nende inimeste arvu, kelle elatis on alla 1 USA dollari päevas. Vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kes on näljas.
  • Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. Tagada, et kõikidel lastel oleks võimalik omandada algharidus täies mahus.
  • Edendada soolist võrdsust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi. Tagada aastaks 2015 tüdrukutele ja poistele võrdsed kooliskäimise võimalused.
  • Vähendada laste suremust. Vähendada 2015. aastaks võrreldes 1990. aastaga 2/3 võrra vastsündinute ja alla 5-aastaste laste suremust.
  • Parandada emade tervislikku olukorda. Vähendada 2015. aastaks võrreldes 1990. aastaga 3/4 võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel.
  • Võidelda HIV-i/AIDS-i, malaaria jt haigustega. Peatada HIV-i/AIDS-i levik aastaks 2015 ja hakata seda vähendama. Aastaks 2015 tuleb saavutada malaaria jt haiguste leviku vähenemine.
  • Tagada looduskeskkonna jätkusuutlikkus. Lõpetada loodusvarade mittekestlik kasutamine ning kaasata säästva arengu põhimõtted riikide poliitikasse ja programmidesse. Vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kel ei ole püsivat ligipääsu puhtale joogiveele ega elementaarsetele sanitaartingimustele. Aastaks 2020 tuleb märkimisväärselt parandada vähemalt 100 miljoni kodutu olukorda.
  • Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Arendada avatud ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja rahandussüsteemi; tegeleda vähim arenenud riikide erivajadustega, andes nende ekspordile vaba ligipääsu turgudele ning kustutades kahepoolsed võlad; võimaldada arenguriikidele juurdepääs kõrgtehnoloogiale ja hädavajalikele mõistliku hinnaga ravimitele; parandada noorte tööhõivet.

Kohe algul oli selge, et eesmärkideni jõudmine nõuab erilisi jõupingutusi nii jõukatelt riikidelt kui ka arengumaadelt. Muu hulgas pidid abiandjad suurendama arengukoostööks ettenähtud ressursse. Eesmärgiks seati 0,7% RKT-st, mille eraldamise kohustus oli endale tegelikult võetud juba 1970. aastal. Abiandjatelt nõuti ka paremat abi koordineerimist ning suuremat tõhusust. Abisaajad pidid aga tegema poliitilisi muudatusi ja vähendama korruptsiooni.

On selge, et jõupingutused pole antud lubadusteni küündinud. Arenguabi suurus pole piisavalt kasvanud. Samuti vähenevad liiga aeglaselt arengumaade ühiskondlikud probleemid ja korruptsioon. Arengueesmärke ei ole võimalik õigeks ajaks täita näiteks Sahara-taguses Aafrikas. Samas on selgeid edasiminekuid mitmes Aasia riigis, eriti Hiinas ja Indias, mille arengut on tugevalt mõjutanud maailmamajandus, -kaubandus ja rahandusturg. Sahara-taguses Aafrikas on arengut raske saavutada ilma õiglasema maailmamajanduseta. Maailmamajanduse rahavoogude kõrval on arengukoostöö siiski vaid liivatera kõrbes. Arengukoostöö tulemustest ja Eesti rollist aastatuhande arengueesmärkide juures saab lugeda ÜRO raportist „The Millennium Development Goals Report 2013“ (www.un.org/millenniumgoals/pdf/report-2013/mdg-report-2013-english.pdf) ja Eesti Päevalehe artiklist „Kaili Terras: ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti“ (epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid-ja-eesti.d?id=67140244).

Kestliku arengu eesmärgid

Aastal 2015 võetakse ÜRO-s vastu uued kestliku arengu eesmärgid (ingl Sustainable Development Goals), mis ühendavad vaesuse vähendamise temaatika keskkonna jätkusuutliku arengu teemadega. Uusi eesmärke on kokku 17 ja need puudutavad nii rikkamaid OECD riike kui ka vaesemaid arengumaid (vt sustainabledevelopment.un.org/).

eesmärk 1

Kaotada kõikjal vaesus

eesmärk 2

Kaotada näljahäda, parandada toitumist ja edendada säästvat põllumajandust

eesmärk 3

Võimaldada kõigile tervislik elu ja parandada heaolu

eesmärk 4

Tagada kõigile kvaliteetne haridus ja elukestvad õppimisvõimalused

eesmärk 5

Saavutada sooline võrdõiguslikkus, suurendada naiste ja tüdrukute õigusi

eesmärk 6

Tagada kõigile ligipääs veele, vee säästev kasutamine ja korralikud sanitaartingimused

eesmärk 7

Tagada kõigile taskukohane, töökindel, jätkusuutlik ja nüüdisaegne energiateenus

eesmärk 8

Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning rahuldav töö kõigile

eesmärk 9

Jätkusuutliku taristu väljaehitamine, kaasava ja jätkusuutliku tööstuse edendamine ning innovatsiooni tugevdamine

eesmärk 10

Vähendada ebavõrdsust riigi sees ja riikide vahel

eesmärk 11

Muuta linnad ja inimasumid kaasavaks, ohutuks ja jätkusuutlikuks

eesmärk 12

Edendada säästvat tarbimist ja tootmist

eesmärk 13

Kiiresti kokku leppida meetmed kliimamuutuste ja nende mõjude vastu võitlemiseks

eesmärk 14

Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et tagada nende jätkusuutlik areng

eesmärk 15

Kaitsta Maa ökosüsteeme ning edendada nende jätkusuutlikku kasutamist ja metsade säästlikku majandamist, peatada kõrbestumine, maa seisundi halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävinemine

eesmärk 16

Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi ning tõhusaid ja võimekaid institutsioone, tagada kõigile ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel

eesmärk 17

Suurendada vahendeid ning üleilmset koostööd jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamiseks

Tabel 2. Kestliku arengu eesmärgid. Allikas: Välisministeeriumi seletuskiri: Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat“ kohta (www.riigikogu.ee)

 

Ideid õppetööks

  • Uuri aastaks 2015 püstitatud ÜRO aastatuhande arengueesmärke ning nende täitmist. Millistes valdkondades oldi kõige edukamad? Mis näitajad edu iseloomustavad? Missugustes valdkondades olid eesmärgid liialt optimistlikult seatud?
  • Uuri uusi kestliku arengu eesmärke. Milliste eesmärkide saavutamiseks peab Eesti riik kõige rohkem pingutama? Kuidas Sinu arvates eesmärkideni jõuda (riiklikult, globaalselt)?

Liitu meie uudiskirjaga