Filmide kasutamine õppetunnis

Juhised ja soovitused filmide vaatamiseks õpetajatele

1. Vaata enne õpilastele näitamist film ise läbi
Õpetajal on soovitatav film enne õpilastele näitamist läbi vaadata, kuna sel juhul on võimalik valida selline dokumentaalfilm, mille sisu, ulatus ja raskusaste vastab klassi taseme ja võimetele. Filmi kokkuvõtte lugemisest ei piisa, kuna mõnikord on filmi käsitlus keerukas, või on film õpilaste jaoks liiga pikk või selle sõnum nende jaoks liiga keeruline.

2. Ära alusta vastuoluliste teemadega
Kogemus näitab, et ei ole sobilik alustada filmidega, mis käsitlevad vastuolulisi teemasid. Selliste filmide aruteludeks peaks hästi valmistuma ning selleks peaks nii õpetajal kui õpilastel olema vastav kogemus.

3. Külalisesineja kohalolek
Keeruliste teemade käsitlemiseks on sobilik võimalusel korral kutsuda külalisesineja. Kõige parem oleks kutsuda inimesed, kellel on olnud praktiline kogemus vastavas valdkonnas (missioonidel või välitöödel osalenud, kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmed, otsesed osalised üritustel või sündmustel, mida film käsitleb). Külalisesineja kutsumisega kaasnevaid rahalisi kulutusi võiks püüda katta kooli vahenditest, leida sponsorid või paluda lapsevanemate abi. Samuti võib rahastuse saamiseks kirjutada projektitaotluse.

4. Assistendi kohalolek
Kui õpilastega läbi viidavaid tegevusi on raske organiseerida, võiks kasutada assistendi abi, kelleks võib olla keegi kolleegidest või mõni abivalmis lapsevanem.

5. Arvesta ootustega
Peaks arvestama sellega, et filmivaatamise tulemus ei pruugi vastata ootustele, eelkõige alguses. See võib juhtuda mitmel põhjusel: valitud on ebasobilik film, õpilased ei taha või ei suuda arutelust osa võtta, nende üldine meeleolu on halb, neil puudub piisav kogemus jne. Siiski on ka õpilastepoolsed näilised negatiivsed reaktsioonid (agressiivsed hüüded, olukorra halvustamine jne.) teatud tüüpi väljendus, mida saab kasutada edaspidiseks tööks ja delikaatsel moel suunata. Ära lase ennast heidutada.

6. Valmista ette vajalik tehnika enne filmi vaatamist
Soovitame mitte alahinnata filmivaatamise ettevalmistamist – nii tehnilise poole (klassiruumi valik; veendumine, et tehnika töötab hästi ning et ruumi saab piisavalt pimendada jne.) kui ka haridusliku poole pealt (piisavad teadmised käsitletavast teemast, interaktiivsete meetodite kasutamine, õpetajapoolne panus jne.)

7. Filmivaatamise eesmärk
Filmivaatamise eesmärk ei peaks olema vaid faktide ja teadmiste suurendamine, vaid eelkõige erinevatest kontekstidest arusaamine ning teatavate suhtumiste ümberhindamine. Dokumentaalfim ei paku valmislahendusi, käsitleb erinevaid vaatepunkte keerulistele probleemidele. On kasulik mõelda, mis võiks olla iga õppesessiooni lõpptulemus ning mida tahetakse saavutada. Samuti on oluline ennast õpilastele arusaadavaks teha ning täpselt määratleda, mida neilt oodatakse. Ka väikesed eesmärgid on väga olulised.

8. Filmi osaline vaatamine
Ajapiirangute tõttu – tund kestab tavaliselt ju vaid 45 minutit – on võimalik kasutada vaid mõningaid filmi osi, selleks et pühendada rohkem aega tööks filmis käsitletud teemaga. Filmi teema võib olla liiga keeruline, mis tähendab, et õigel ajal lõpetamine, situatsiooni kommenteerimine või sobilike tegevuste planeerimine tundi võib tekitada õpilastes vastutuleliku suhtumise. Filmi võib täispikkuses vaadata vabatahtlike pärastlõunaste filmivaatamiste raames, näiteks koolide filmiklubides.

9. Tagasiside
Töös dokumentaalfilmidega on olulisel kohal tagasiside. Dokumentaalfilm esitab fakte ja emotsioone ning paljastab tihti karmi tegelikkuse. Lapsed tunnetavad neid momente ning võivad olla neist tugevalt mõjutatud. Läbi tagasiside on õpilastel võimalik kohe pärast filmi lõppu filmile reageerida, ennast väljendada ning pinget leevendada. Tagasiside võimaldamiseks on mitmeid meetodeid ja tehnikaid (vaba kirjutamine, riimimine, tunnete väljendamine läbi heli või liikumise, ringi moodustamine jne.). Meetodi valikul peaks lähtuma selle sobilikkusest vastavale klassile või õpilaste grupile.

10. Tööta kaardiga
Filmide näitamisel on sobilik kasutada maailmakaarti. See võimaldab õpilastel saada parema ülevaate sellest, kus filmi peategelased elavad.

11. Ära sunni õpilasi kõigis ülesannetes osalema
Ei ole sobilik õpilasi tegevustes vägisi osalema sundida, kuna võib ilmneda, et teatud tegevused on mõnede õpilaste jaoks ebameeldivad. Sellisel juhul võib nendele õpilastele anda vaatleja rolli, kelle ülesandeks on ülejäänud klassi tegevuste jälgimine ja kes võivad tegevuste jooksul tagasisidet anda.

12. Filmiklubid
Dokumentaalfilme ei pea näitama ainult õppetundide raames, vaid võib asutada koolide filmiklubisid, organiseerida nädalavahetustel filmivaatamisi kindlatel teemadel, teha toostööd teiste koolidega jne. Selles osas on õpetajal palju valikuvõimalusi.

13. Ideede töötuba
Ära unusta oma kogemusi teistega jagamast – Maailmakooli foorumis saad jagada oma ideid ning kirjeldada, kuidas võiks veel filmide või nendega seonduvaga töötada. Võid kirjutada oma tähelepanekutest, vigadest, tagasilöökidest ja edusammudest ning esitada oma ettepanekud, plaanid ja projektid.

14. Õpetaja isiksus
Võti edule peitub õpetaja isikus. Õpetaja peaks olema inimene, kes on autoriteetne ning kes on võimeline ennast nii ametialaselt kui ka isiklikult arendama. Ta peaks olema inimene, kellel on empaatiavõime ja kes enda eeskuju najal kannustab inimesi heitma kõrvale rassistlike, ksenofoobseid ning šovinistlikke suhtumisi. Õpetaja peaks olema inimene, kes suudaks õpilastega arutelu pidada, nende suhtumisi austada ning mitte moraali lugeda. See inimene oled just sina.

Proovime koos, kuidas filmide näitamine edeneb ja kuidas mitte!