Kasu, mida õiglane kaubandus (Fair Trade) kohvitootjatele toob

Tavaliselt arvatakse, et Fair Trade väiketalunikel on stabiilsemad turustusvõimalused ning nad saavad oma toodete eest parema hinna. Tuleb välja, et mitmed uuringud kõnelevad vastupidisest.

Kohviühistute endi läbiviidud üksikjuhtumite analüüside tulemustena on toodud välja, et:

  • Fair Trade tugevdas tootjate organisatsioone
  • Fair Trade standardid tõstsid väiketalunike kasumlikkust ja omasid positiivset mõju nende elukvaliteedile;
  • Fair Trade standardid tugevdasid kohalikke organisatsioone, sest:
    • aitasid tagada paremat ligipääsu laenuvõimalustele ja välisrahastusele,
    • aitasid pakkuda koolitust ja paremat tootehaldust;
  • paremaks muudeti toidu tarbimise ja elutingimusi, mille mõjul vähenes oluliselt laste suremus.

 

Teiste uurijate sõnul on Fair Trade talunikud saavutanud vaid veidi parema saagikuse, kuid seda oluliselt suurema tööjõu arvelt. Seega osutus talu sissetuleku kasv tagasihoidlikuks ning paljud talunikud jäid vaatamata seotusele Fair Trade turgudega ikka vaesusesse.

Hiljutise kohvi sertifitseerimise skeemide vohamise taustal on Fair Trade kogumõju hindamine seda olulisem. Talunike jaoks avaneb üha enam võimalusi müüa (osa) oma toodangust erinevate märgiste all: nö vastutustundliku kaubanduse märgisega UTZ, nö kestliku kaubanduse märgisega Rainforest Alliance – või viia otse kohvifirmadele nagu näiteks Starbucks (C.A.F.E. Practices) ja Nestle (Nespresso AAA), mis püüavad omatoodete puhul tagada, et kohv on hangitud kestlikest allikatest. Seetõttu tuleb sertifitseerimis­organisatsioonil Fair Trade Labelling Organization (FLO) ja teistel organisatsioonidel veenvalt teavitada, kuidas Fair Trade märgis kohalike talunike kogukondade heaolu mõjutab.

Ruben ja Fort (2012) uurisid võrdlevalt Kesk-Peruus ökoloogilise Fair Trade ja tavakohvi kasvatajaid. Nende uurimuse tugevuseks on see, et võrreldavate rühmade kohviistandused tegutsevad laias laastus sarnaste agronoomilis-keskkondlikes ja majandusoludes. Valimisse võetud kolmes Fair Trade ühistus on enamik liikmeid tegevad mahekohvi tootmises. Kontrollrühmana vaadeldi ka kolme naabruses tegutsevat ühistut. Koguvalim hõlmas 360 leibkonda, sh 180 Fair Trade ja 180 tavakohvi tootjat.

Hinnangute tulemusel leiti, et üldiselt on vanemad Fair Trade ühistud paremal järjel kui need, mis alles hiljuti Fair Trade’ga seotuks said. Siiski on teadlased leidnud olulisi erinevusi Fair Trade ja mitte-Fair Trade mahekohvi tootjate vahel:

  • Fair Trade talunikud saavad paremat keskmist hinda;
  • Võrreldes kohvi tavatootjatega on Fair Trade leibkonna bruto- ja netotulud veidi madalamad, mida näib põhjustavat oluliselt väiksem kohvi saagikus;
  • Fair Trade hinnatingimustel pole võimalik kogu Fair Trade sertifitseeritud toodangut maha müüa;
  • Fair Trade talunikel on rohkem loomi ja nad on kogunud oluliselt enam põllumajandusvara;
  • Fair Trade tarnelepingute garantiiväärtus on oluliselt parandanud Fair Trade talunike ligipääsu krediidile ja laenudele;
  • Fair Trade talunikud on võrreldes ametikaaslastega mitte-Fair Trade ühistututes rohkem edendanud investeeringuid kodumajapidamisse ja kinnisvarasse;
  • Fair Trade talunikud on võrreldes mitte-Fair Trade ametikaaslastega enam rahul hindadega, tehnilise abi ja turukorralduse teenustega;
  • Fair Trade talunikud samastuvad oma ühistutega enam ja usuvad rohkem selle läbirääkimisvõimekusse;
  • Fair Trade mahetalunikud tajuvad oma maa rendiväärtust kõrgemana;
  • Fair Trade talunikud kasutavad kohvi tootmisel võrreldes mitte-Fair Trade talunikega rohkem orgaanilisi väetisi.

 

Koostaja: Lithuanian Consumer Institute

Allikas:

Ruben R., Fort R. 2012. The Impact of Fair Trade Certification for Coffee Farmers in Peru. World Development, Vol. 40, No. 3, 570–582