Loodusvarad

LOODUSVARAD LOOVAD KÕIGILE HEAOLU

Valdav enamik maailma vaestest inimestest elab riikides, mis on loodusvarade poolest rikkad. Säästev, tõhus ja demokraatlik loodusvarade majandamine tagab, et mineraalid, metsad ja veevarud toovad kasu ka vaestele inimestele.

Jätkuvalt ei saa kõige vaesemad elanikud nautida kodumaa loodusvarade kaudu saadud sissetulekut. Eelkõige kaevandamisest saadavad kasumid jäävad välismaiste ettevõtjate ja väheste kodumaiste ärimeeste või poliitikute omandusse.

Näiteks Nigeerias moodustab uraani müük 64 % riigi eksporditulust, kuid vaid murdosa rahast kulutatakse vaeste tervishoiu-ja haridusteenuste tarbeks.

Ka arengumaades toimuv ebaseaduslik raie ja illegaalne metsakaubandus võtavad vaestelt võimaluse parandada oma elatustaset loodusvaradest saadud töö-, müügi- või maksutulude näol.

Loodusvarade tänapäevane, õiglasem majandamine eeldab arengumaadelt head valitsemistava ja korruptsioonivastast võitlust. Ettevõtetelt nõuab see vastutust, avatust ja läbipaistvust. Näiteks Euroopa Liidu FLEGT programmi raames tagavad importijad puidu seaduslikkuse, enne kui seda saab müüa Euroopa turul.

 

ARENGUMAADES ELATAKSE ÖKOLOOGILISELT TUNDLIKES PIIRKONDADES

Rahvastiku kasv, linnastumine ja kliimamuutused sunnivad inimesi võistlema üha vähenevate loodusvarade ja elamiskõlbulike maa-alade pärast. Paljudes riikides võitlevad inimesed ka omandisuhete, -haldamise ja -kasutusõiguste pärast.

Täna elab veerand arengumaade elanikkonnast ökoloogiliselt tundlikes piirkondades, näiteks mäestikes, kõrbetes ja jõesuudmete läheduses. Hingatava õhu, vee ja pinnase saastumine ning muud keskkonnakahjud muudavad olukorra veelgi keerulisemaks. Need kujutavad ohtu inimeste heaolule ja bioloogilisele mitmekesisusele. Eeskätt puhta vee kättesaadavus ja metsade majandamine on seotud arengu, julgeoleku ning vaesuse vähendamisega.

 

ILMA VEETA POLE ELU

Planeedi veest umbes 3 % on inimesele vältimatult vajalik magevesi. Sellest vaid 1 % on järvedest, jõgedest ja veehoidlatest kergesti kättesaadav. Suur osa veest on saastunud munitsipaal- ja tööstusliku reoveega, samuti põllumajanduses kasutatavate väetiste ning pestitsiididega.

Maailma veevarud on jaotunud ebaühtlaselt. Kõige vähem magevett on Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Jõgede ja põhjavee piiriülene jaotamine põhjustab konflikte riikide vahel, seda näiteks Niiluse, Jordani, Eufrati, Tigrise ja Induse vesikondades. Võitlus vähese ja kallihinnalise vee pärast on ka siseriiklik probleem.

Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes.

Veepuudust halvendavad veelgi:

• ulatuslik metsade hävitamine, mis vähendab pinnase veemahutavust;

• kliimamuutused, mis mõjutavad sademete jaotumist maapinnal – sama ala võib vaheldumisi kannatada põuda ja üleujutuste poolt põhjustatud tugevaid vihmasadusid;

• vee kulu – suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku.

 vesi3

 

INIMENE ELAB TÄNU METSALE

Kolmandik maailma kogupindalast on kaetud metsaga. Viimase kahe aastakümne jooksul, eriti troopilistes vihmametsades, on raadatud miljoneid hektareid metsa põllumaaks. Viimasel ajal on metsalangetamine aeglustunud, eriti Indoneesias ja Brasiilias. Ka paljude noorte puude istutamine erinevates maailma osades on peatanud metsade hävimist.

Tänapäeval elatub üks miljard inimest otseselt või kaudselt metsast. Puudest saab inimene toidu, ravimid ja energia. Näiteks Aafrikas kulub 90 % raiutud metsast küttepuudeks. Mets pakub inimestele ka vaba aja veetmise ja turismivõimalusi.

Lisaks metsad:

• säilitavad bioloogilist mitmekesisust;

• säilitavad maa taastootmisvõime;

• seovad vett;

• väldivad erosiooni ja kõrbestumist;

• absorbeerivad süsinikdioksiidi ja aitavad võidelda kliimamuutustega.

ÜRO REDD programm toetab arengumaid rahaliselt metsade kaitsmisel, et need riigid kivisöe tarbijatena aitaksid veidigi kliimamuutusi vältida.

 

ÜRO AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRGID JA LOODUSVARAD

ÜRO seitsmes aastatuhande arengueesmärk on tagada looduskeskkonna jätkusuutlikkus.

 

FAKTID

• Ökoloogiliselt säästev areng kohandab inimtegevust looduse vastupanuvõimega. Majanduslikult jätkusuutlik areng kindlustab stabiilse majanduskasvu ilma võlgadeta ja varude tarbimiseta. Sotsiaalselt jätkusuutlik areng tagab inimestele võrdsed võimalused heaoluks, otsuste tegemiseks ja põhiõigustele. Kultuuriliselt säästev areng säilitab kultuuride mitmekesisust ning edasikandumist põlvest põlve.

• Arenguriikides on kala miljardi inimese jaoks peamine valguallikas. 85 % maailma ookeanide kalavarudest on ülepüütud.

• Umbes 70 % mageveest kasutatakse põllumajanduses. Kuivades piirkondades võib niisutusvesi moodustada kuni 90 % kogutarbimisest.

• ÜRO arenguprogrammi (UNDP) kohaselt on igal inimesel õigus saada 20 liitrit puhast vett päevas. Madagaskaril kasutavad inimesed iga päev keskmiselt 5 liitrit vett, arenenud riikides 250 liitrit.

• Aastatel 2000-2010 hävis igal aastal 13 miljonit hektarit metsa.

 

Allikad:
Global.finland.fi
ÜRO toidu-ja põllumajandusorganisatsioon FAO
CIA
Maailmapank
Välisministeerium
Keskkonnaministeerium