Maailmamere reostumine ja kalaressursid

Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmameri on põhiline tegur, mis mõjutab maailma kliimasüsteemi ning ilmastikuolusid.

Maailmameri on kujundanud ka inimkonna ajalugu, kultuure ja elukvaliteeti. Inimesed söövad meresaadusi, ujuvad lainetes, veedavad aega randades, sukelduvad uurimaks imelist veealust elu, saavad tootmiseks vajalikku toorainet, naftat ja maavarasid ning vajalikud veeteed kaupade transpordiks. On väga vähe valdkondi, mida meri ega ookean ei ole mõjutanud. Kuid see mõju ei ole ühepoolne. Inimene mõjutab maailmamerd samuti kui meri inimest. Kasutades kõiki neid hüvesid, mida meri meile pakub, oleme tõsiselt kahjustanud merd ja selle ökosüsteeme.

Fresh from the ocean bogue fish catch on ice, displayed for sale at a local fish market stand on Crete.

Fresh from the ocean bogue fish catch on ice, displayed for sale at a local fish market stand on Crete. Giorgos Pagomenos

Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega tekkinud jäätmete paigutamisel merekeskkonda. Samuti võib tahkeid jäätmeid sattuda merre kalalaevadelt, reisilaevadelt jms.

Maailmamere reostumine toob kaasa mitmeid probleeme: keskkonnaprobleemid, majanduslikud ja esteetilised probleemid, oht inimesele ja inimese tervisele. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Praht võib põhjustada elupaiga hävimise ning samuti lämmatada korallrahusid ning merepõhjaelukaid. Merest võib praht omakorda sattuda rannikule ning randadesse, mis mõjutab negatiivselt turismi ning sellest saadavat majanduslikku kasu. Meres olev praht põhjustab samuti majanduskahju kaluritele. Inimese tervist ohustavad eelkõige merre sattunud ravimijäätmed, uimastitarvikud ja klaasikillud.[1]

Mereprahiga seonduvat reguleerivad mitmed regionaalsed ja rahvusvahelised õigusaktid. Näiteks reguleerivad mere ja merekeskkonna saastega seonduvat sellised konventsioonid jm dokumendid nagu MARPOL, SOLAS ja INTERVENTION.

Läänemeri

Seitse maailma kümnest suurimast surnud mereökosüsteemi alast (ingl dead zone) asuvad Läänemeres[2]. Läänemeres seguneb hulk keskkonnaprobleeme. Näiteks on see üks maailma eutrofeerunumaid meresid – toitainete ülekülluse tõttu vohab veetaimestik liigselt ja kahjustab kalaliike. Selle põhjuseks on peamiselt põllumajandusest vette voolavad mineraalväetiste koostisosad – lämmastik ja fosfor. Lisaks tuleb fosforit Läänemerre asulate reoveega, sest suur osa pesupulbreid sisaldab fosfaate[3]. Siia lisanduvad veel nafta- ja muude kütuste jäägid laevaliiklusest, plast jm jäätmed, merepõhja vajunud Nõukogude Liidu sõjaväetehnika ja seadmed jne.

Läänemere kaitse teeb keeruliseks asjaolu, et kõik mereäärsed riigid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Soome, Rootsi, Venemaa) peavad omavahel suutma eesmärkides ja tegevustes kokku leppida ning koos keskkonnavaenulike tegevuste mõju vähendada. Seega on oht, et peale selle, et Läänemeri ei pruugi varsti enam olla meeldiv ujumiskoht, ei pruugi see enam toimida ka ökosüsteemina.

Ideid õppetööks

  • Uuri lähemalt, missugused on Läänemere suurimad probleemid. Kas neid probleeme saab mõne kriteeriumi alusel rühmitada? Kuidas püütakse neid probleeme lahendada, missuguseid meetmeid ja õigusakte on selleks vastu võetud?
  • Uuri, missugustes maailma vetes on suurimad probleemid ülepüügiga. Uuri lähemalt ka Läänemere ning selleäärsete riikide tausta: missugused riigid põhjustavad enim ülepüüki? Viimase kohta leiab infot näiteks Aniol Estebani ja Griffin Carpenteri artiklist „Landing the blame: overfishing in the Baltic Sea“ Nefi veebilehel www.neweconomics.org/publications/entry/landing-the-blame-overfishing-in-the-baltic-sea.
  • Vaata filmi Läänemerest: etv2.err.ee/v/635cde04-fb4d-4bd9-a14d-af502a113f9b.

 

[1] WWF Global: wwf.panda.org; United Nations Environment Programme: www.unep.org; International Maritime Organization: www.imo.org; The World Bank: www.worldbank.org

[2] Baltic Sea Dead Zones, Save Our Baltic See: www.saveourbalticsea.com/index.php/baltic-sea-dead-zones

[3] Kristjan Piirimäe, Läänemere keskkond, Eestimaa Looduse Fond: www.elfond.ee/ru/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/laeaenemere-keskkond-2010