Materjalid noortele: Aastatuhande arengueesmärgid

Materjalid noortele: Aastatuhande arengueesmärgid nepali-lapsuke-300x210Millega on tegu? 

Maailmas on palju vaesust ja nälga, kuid enamik äärmises viletsuses elavaid inimesi on abitud ise oma olukorda muutma. Seetõttu ongi paremal elujärjel ja suuremate võimalustega inimesed võtnud nõuks anda oma panus maailma paremaks muutmisesse.

Küsimust, kuidas ja milliste vahenditega maailma paremaks muuta, arutati 2000. aastal New Yorgis Ühinenud Rahvuste Organisatsiooni (ÜRO) Aastatuhande Tippkohtumisel. Kõik maailma riigid said kokku ja mõtlesid, kuidas toetada maailma arengut paremas suunas. Selle ajaloolise koosoleku tulemusena sündis ÜRO Aastatuhande Deklaratsioon – rahvusvaheline leping parema maailma nimel. See on 192 riigi kokkulepe võidelda maailmas valitseva ebavõrdsuse ja arenguprobleemidega ning sealhulgas on ka Eesti sidunud ennast deklaratsiooni eesmärkide ja väärtustega. Need moodustavad Eesti arengukoostöö baasi.

Deklaratsiooni aluseks on kõikide maailma inimeste vastutus teine-teise heaolu eest ning põhimõte aidata hädasolijat. Hea areng tähendab seda, et kõikidel inimestel oleks võimalus elada head elu ilma vaesust, nälga, haigusi, ebakindlust ja kirjaoskamatust tundmata.

8 aastatuhande arengueesmärki ehk Millenium Development Goals’s (MDGs)

ÜRO Aastatuhande Deklaratsiooniga seati paika kaheksa konkreetset eesmärki, mille poole liikuda. Aastatuhande arengueesmärgid on selged sihid ja strateegiad vaesuse vähendamiseks ning teiste üleilmsete probleemide lahendamiseks. Tähtajaks seati 2015. aasta, (Afganistani puhul 2020. aasta).

1. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg

Vähendada 2015. aastaks poole võrra nende inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1,25 USA dollarit päevas. Vähendada poole võrra nälja käes kannatajate arvu.

2. Saavutada üleilmne alghariduse kättesaadavus

Tagada 2015. aastaks kõigile lastele alghariduse omandamise võimalus.

3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi

Sealhulgas tagada tüdrukutele poistega võrdsed kooliskäimise võimalused.

4. Vähendada vastsündinute ja laste suremust.

Vähendada 2015. aastaks 2/3 võrra vastsündinute ja laste suremust.

5. Parandada emade tervislikku olukorda.

Vähendada 2/3 võrra nende naiste arvu, kes surevad rasedanuse või sünnituse tõttu.

6. Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria ja teiste haiguste.

Peatada HIVi/AIDSi levik aastaks 2015 ja hakata seda vähendama. Tuleb saavutada ka malaaria ja teiste levinumate ja haiguste leviku vähendamine.

7. Tagada loodussäästlikum keskkond.

Vähendada 2015. aastaks poole võrra nende inimeste arvu, kel ei ole piisavalt ligipääsu puhtale joogiveele. Lõpetada loodusressursside jätkusuutmatu kasutamine. Aastaks 2020 tuleb parandada 100 miljoni kodutu olukorda.

8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

Arendada edasi avatud ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja finantssüsteemi; arvestada vähemarenenud riikide erivajadustega, võimaldades nende ekspordile vana ligipääsu turgudele ja kustutades kahepoolsed võlad; võimaldada arenguriikidele juurdepääs kõrgtehnoloogiale ja hädavajalikele mõistliku hinnaga ravimitele; parandada noorte tööhõivet. Ühendada jätkusuutliku arengu põhimõtted riigi poliitikaga ning vähendada keskkonna ressursside kadusid. Parandada märkimisväärselt kõigi agulites elavate inimeste elustandardit (armetud äärelinnad).

Edu ja tulevik

Kuigi Aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on vaja teha veel palju tööd, on senine areng olnud märkimisväärne:

• Hoolimata 2008-2009 aasta majanduslanguses, väheneb vaesus püsivalt paljudes maades ja regioonides. Eesmärgiks oli 2015. aastaks vähendada ülemaailmset vaesust 23 protsendini, praeguse arengu juures aga langeb see lausa 15 protsendini. Suurimaid edusamme teeb Ida-Aasia regioon, eriti Hiina.

• Osa vaeseimatest riikidest teevad suurimaid samme hariduse parandamises. Suurimaid edusamme on selles punktis teinud Saharast lõunasse jäävad Aafrika alad.

• Alla 5-aastaste laste suremus on vähenenud 1990. aasta 12.4 miljonilt 8.2 miljonini 2009. aastal. See tähendab, et  iga päev sureb ligi 12 000 last vähem. Sellise edu põhjuseks on peamiselt laialdasem ja põhjalikum vaktsineerimine ja hädavajalike ravimine levik.

• Tõhusad toetused ja kontroll on vähendanud malaariasse suremist 20 protsendi jagu. Suurim langus oli Aafrikas, kus 11 riiki on kärpinud malaariajuhtumeid ja –surma 50 protsendi jagu.

• Edu HIV ennetamisel ja ravimisel. Püsivat langustrendi eesotsas juhivad Saharast lõunasse jäävad Aafrika alad. Seoses ravi kättesaadavuse paranemisega on AIDSiga seotud surmade arv vähenenud ühe aasta jooksul 19 protsenti.

• Tõhusad strateegiad tuberkuloosi vastu päästavad miljoneid elusid. 1995. ja 2009. aasta vahel raviti terveks 41 miljonit tuberkuloosihaiget ja päästeti kuni 6 miljonit elu.

• Kõik regioonid on teinud edusamme, et parandada ligipääsu puhtale joogiveele. 1990. ja 2008. aasta vahel on paranenud ligikaudu 1.1 miljardi linna- ja 723 miljoni maainimese ligipääs puhtamale joogiveele. Suurimat edu on saavutanud Ida-Aasia ja Sahara-taguse Aafrika riigid.
Samas ei ole edusammud aga olnud kõigis regioonides võrdsed ning üldine progress on olnud liiga aeglane, et kõiki eesmärke 2015. aastaks saavutada. Suurt rolli mängib selles muutunud maailm koos kliimamuutuste ja globaalse majanduskriisiga.

Kõige nõrgemad on kõige kehvemas seisus:
• Kõige vaesemate laste toitumise parandamisel on areng kõige aeglasem
• Naiste võimalused täisväärtuslikule töötamisel on erakordselt väikesed. 2008 -2009 aastate suurele hulgale töökaotustele järgnenud tööle võtmise kasv 2010 aastal oli naiste jaoks väiksem kui meeste.
• Lapsed, kes ei käi koolis, on suurem tõenäosusega vaesed, naissoost ja konfliktipiirikonnas elavad. Võimalus saavutada üleilmset algharidust 2015. aastaks on järjest kahanev.
• Edusammud tervishoius ei puuduta sageli vaeseid ja maal elavaid inimesi.
• Kasvava hulga vaesuses elavate linlaste elujärje parandamine on endiselt tohutu väljakutse
• Ohutule joogiveele ligipääsu parandamises on areng olnud ebavõrdne. Linnaelanike olukord on sellest punktis maainimeste omast tunduvalt parem.

Vajakajäämiste tõttu arengueesmärkide täitmisel kavandatakse juba praegu 2015. aasta järgset arengukava. Kaalutakse, kas samade sihtide saavutamist uue tähtajaga või eesmärkide põhjalikumat ümberhindamist. Muutunud olude ja muutunud probleemide taustal nähakse edasises arengus olulisel kohal:
• saavutatu tõhustamist
• jätkusuutlikkuse tagamist
• inimõiguste kehtestamine ning
• õigluse põhimõtetest lähtumist.
Arengueesmärkide täideviimisel on olulise tähtsusega ka juba märkimisväärselt paranenud probleemi teadvustamine ning üleilmse infovõrgu sisse seadmine.

Kas teadsid, et…?
• 1 miljard inimest peab hakkama saama alla 1$ päevas, 3 miljardit alla 2$ päevas.
• 20 % arenenud riikide elanikest tarbib 86 % kogu maailma kaupadest ning saab 74 % kogu maailma tuludest.
• 2 miljardil inimesel puudub ligipääs elektrile, 3 miljardil sanitaarsüsteemidele.
• Üks kuuendik maailma rahvastikust kannatab joogivee puuduse all.
• 12 % maailma rahvastikust kasutab planeedi veest ära 85 %.
• 790 miljonit inimest kannatavad pideva alatoitumuse all, neist ligikaudu 2/3 on pärit Aasiast.
• iga päev sureb nälja tõttu 16 000 last, ehk üks laps iga 5 sekundi tagant.
• viimase 15 aastaga on nälga suudetud vähendada vaid 2 %.
• 46 protsendil arenguriikides elavatest tüdrukutest puudub ligipääs algharidusele.
Üldise alghariduse tagamine kõigile läheks aastas maksma 10 miljardit USA dollarit, see on umbes pool summast, mida ameeriklased kulutavad jäätise ostmiseks.
• 1 miljard inimest maailma rahvastikust on kirjaoskamatud, neist 2/3 on naised.
• arenguriikides sureb sünnitusel 1 ema 48st.
• risk, et naine raseduse või sünnituse tagajärjel sureb, on arenguriikides 175 korda kõrgem kui arenenud riikides.
• iga päev sureb vaesuse tõttu 30 000 last.
• 10 miljonit last sureb enne viiendat eluaastat: Aafrikas sureb enne viiendat eluaastat 18 %, arenenud riikides 0,6 % lastest.
• igas minutis sureb AIDSi 5 inimest, neist 4 Aafrikas.
• igas minutis sureb 4 inimest tuberkuloosi tagajärjel.

Huvitavat lugemist: 

Inimturvalisus – arengu ja julgeoleku seosed

Arengu ja töörände seosed

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule

Õigus kasutada loodusvarasid

Lisainfot leiab aadressil:

Arengukoostöö Ümarlaud http://www.terveilm.ee

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi