Materjalid noortele: inimkaubandus

Mis see on ?

Inimkaubandus on inimeste ebaseaduslikel viisidel (jõu, pettuse või kelmuse teel) omandamine eesmärgiga neid kuritegelikult ära kasutada.

Migrantide smuugeldamisest ebaseaduslikult riikidesse, kelle kodanikud ega elanikud nad ei ole, saadakse tavaliselt rahalist või muud materiaalset kasu. Sellised kuriteod puudutavad praktiliselt iga maailma riiki. Seetõttu on tegemist probleemiga, millega võitlemiseks peavad kõik riigid – nii vaesed kui ka jõukad – tegema ühiseid jõupingutusi. Kaitsetuid inimesi ära kasutavaid kurjategijad tuleb koos tegutsedes tabada ja karistada ning inimkaubanduse ohvreid tuleb kaitsta ja toetada, et uskumatuid raskusi läbi elanud inimesed saaksid normaalse elu juurde tagasi pöörduda.5546666524_68095bf22d_b-300x210

 

Mille poolest erineb inimkaubandus migrantide smuugeldamisest?

Võib välja tuua 4 põhierinevust:

1. Nõusolek – migrantide smuugeldamine, mida viiakse sageli läbi alandavates ning ohtlikes tingimustes, toimub siiski inimeste endi nõusolekul. Seevastu inimkaubanduse ohvrid pole enda smuugeldamisega kunagi nõustunud, või isegi kui algul nõustuti, siis arvatakse see nõusolek hiljem inimkaubitsejate vägivallatsemise, pettuse ning solvava käitumise tõttu kehtetuks.
2. Ärakasutamine – kui migrantide smuugeldamine lõpeb migrandi sihtpunkti saabumisega, siis inimkaubandus hõlmab ka selle ohvriks langenud inimese edaspidist pikemaajalist kuritarvitamist.
3. Piirideülesus – smuugeldamine on alati piirideülene, samas kui inimkaubandus ei pruugi seda olla. Inimestega võib kaubelda nii riigisiseselt kui ka inimesi üle piiri transportides.
4. Kasumi allikas – smuugeldamise puhul teenitakse kasumit just inimeste ebaseaduslikult teise riiki vedamisest (inimesed ise maksavad selle eest). Inimkaubanduse ohvrite arvelt teenitakse nende ärakasutamise (füüsiliselt, seksuaalselt) kaudu.

 

Kui levinud on inimkaubandus?

Raske on arvestada inimkaubanduse tegelikku ülatust, sest suurem osa tegevusest toimub nö põranda all. Vaid tagasihoidliku hinnangu järgi on selle ohvreid maailmas aga umbes 2,5 miljonit! See puudutab kõiki maailma piirkondi ning toodab kurjategijatele igal aastal miljardeid dollareid kasumit.

 

Keda inimkaubandus mõjutab, kuidas?

Inimkaubandus mõjutab iga maailma riiki – ka siis päritolu- , läbiveo- või sihtriigina – või hoopis nende kolme kombinatsioonina. Inimesed, kellega kaubitsetakse, on enamasti pärit vähemarenenud riikidest, mille inimesed on vaesuse, konfliktide või muude tingimuste tõttu inimkaubanduse poolt haavatavamad. Inimkaubandus toimub suuresti ühe riigi või regiooni piires, teisalt esineb ka hulgaliselt juhtumeid, kus inimesi transporditakse äärmiselt kaugete vahemaade taha. Kõige erinevamatest piirkondadest veetakse inimesi sisse Euroopasse, samas Aasiast pärit inimestega kaubitsetakse kõige suuremas hulgas riikides.

Kõige levinum inimkaubanduse vorm on seksuaalne kuritarvitamine (tervelt 79% ohvritest), millele järgneb sunnitöö (18% ohvritest). Naiste seksuaalne ärakasutamine on kõige silmatorkavam inimkaubanduse vorm, kuna sellest ka teavitatakse kõige sagedamini. Võrdluseks, mõningatest teiste inimkaubanduse vormidest (nt sunnitööst, koduabiliste orjatööst, sunnitud abieludest, inimorganite eemaldamisest, kerjavate laste ärakasutamisest, seksiärist seoses sõjapidamisega jne)  räägitakse palju vähem ning selle ohvrid jäävad avalikkuse eest varjatumaks.

 

Kes on inimkaubanduse ohvrid ning süüdlased?

 

Inimkaubanduse ohver võib olla igast soost ning vanusest.  Ometi on kõige suurem arv inimkaubandusega seotud inimestest naised (nii ohvrid kui süüdlased). Naissoost inimkaubitsejatel on oluline roll, sest sageli saavad endised ohvrid sel teel oma seisundit parandada kui nõustuvad hakkama inimkaubanduse vahendajateks (meelitavad näiteks lõksu uusi ohvreid). Enamasti on inimkaubitsejad ohvriga samast rahvusest isikud.

Vaata lisa ÜRO kuritegevuse ja narkomaania vastu võitlemise keskuse (UNODC) raportist: UNODC’s Global Report on Trafficking in Persons

 

Mõtlemapanevaid fakte:

• ÜRO hinnagul satuvad aastas umbes 700 000 kuni 4 miljonit naist ning last inimkaubanduse ohvriks ning neid kasutatakse ära prostitutsioonis, sunnitööl ja mujal.
• Inimkaubanduse ohvrite inimõigusi rikutakse sageli erakordselt rängalt: neid võidakse vägistada, piinata, sundida aborti sooritama, näljutada, ning piinata nende lähedasi või pereliikmeid.
• Jahmatama panevad ka sõjandusega seotud lood inimkaubandusest. Näiteks 2001. a. augustis ostsid ÜRO rahuvalvemissiooni sõdurid Eritreas 10-aastaseid tüdrukuid hotellis seksimise eesmärgil.
 Kaitstud pole ka lapsed: Pakistani ja Bangladeshi lapsi röövitakse või müüakse oma vanemate poolt inimkaubitsejatele, et neid viidaks Pärsia lähe riikidesse, nagu Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia, kus nad pannakse tööle kaamlidžokidena. Lapsed on vaid 3 kuni 7 aastased ning neid alatoidetakse, et hoida nende kaalu alla 16 kilogrammi. Ühtlasi kannatavad nad peksmise käes ning peavad kaamleid treenides töötama pikki päevi. Paljud lapsed saavad võidujooksudel kaamlite seljast kukkudes tõsiseid vigastusi.

 

Allikad: Teamwi.org,  Unodc.org