Materjalid noortele: Migratsioon

Migratsioon 2444777787_c08a4ecba7-300x210Mis on ränne?

Ränne ehk inimeste ümberpaiknemine kas riiigisiseselt või rahvusvaheliselt, on iseenesest loomulik protsess – enamasti asuvad inimesed elama maalt linnadesse, kuid järjest enam ka teistesse riikidesse. Tänapäeval on rahvusvahelisi migrante enam kui eales varem: Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) hinnangul 2010. aastal 214 miljonit (umbes 3,1% kogu maailma rahvastikust). Ränne on otseselt seotud nii majanduslike, poliitiliste ning sotsiaalsete protsessidega  kui ka üha enam üleilmastuvate globaalprobleemidega (nt sõjalised konfliktid, keskkonnaprobleemid, terrorism).

 

Rände põhjused:

• Peamiselt asuvad inimesed riigisiseselt ja riigiüleselt ümber paremate töö- ning elutingimuste otsinguil. Rahvusvahelised emigrandid ei ole siiski kõige vaesemad, vaid enamasti kohaliku elatustasemega võrreldes keskmise sissetulekuga.
• Arengumaadest väljarännet põhjustavad suuresti poliitiline ebastabiilsus, ka usu-, sõna- ning poliitiliste vabaduste puudumine. Sageli kaasneb ootamatu sunniviisilise lahkumisega inimeste salatransport (smugeldamine) ja inimkaubandus.
• Lisaks mõjutavad rändelaineid majanduskriis (töötus, ebavõrdsed palgad), kliimasoojenemine ja looduskatastroofid, taristute areng (lennuliiklus) ja suurem vabadus piiriületusel (nt Schengeni leping), linnastumine, maailma demograafiline olukord (rahvastiku vanuseline jaotus ja maailma rahvastiku kasv) ning terrorism.

 

Kui inimestel pole jäetud valikut, kas lahkuda kodumaalt või mitte, on tegemist sundmigratsiooniga. Seejuures eristatakse kolme sundrände alaliiki:

1. pagemine relvastatud konfliktide ja vägivalla eest, sh rahvusest, usulistest ja poliitilistest vaadetest tingitud tagakiusamise tottu;
2. pagemine loodusõnnetuste (nt üleujutused, maavärinad), inimtegevusest tingitud keskkonnamuutuste (nt liigne karjatamine voi maaharimine, mis on kaasa toonud pinnase vaesumise, erosiooni voi kõrbestumise) ja inimeste poolt põhjustatud katastroofide (nt tööstusõnnetused, radiatsioon) tõttu;
3. sundränne suurte arenguprojektide tõttu (nt tammide, lennujaamade ja teede ehitamine, looduskaitsealade või kaevanduste rajamine, linnaplaneerimine).

 

Rändega kaasnevad probleemid- väljakutsed:

• Tihtipeale pole tagatud immigrantide turvalisus, heaolu ning integreerumine sihtriigi ühiskonda (tekivad rahamured, sotsiaalsed raskused jne)
• Migrandid kujutavad sihtriike sageli liiga “roosades toonides”, andmata endale aru, et ka seal esineb probleeme
• Immigranid võivad langeda diskrimineerimise ohvriks, eriti haavatavas olukorras on mitteametlikud immigrandid, kel puuduvad kodanikega võrdsed õigused ja sotsiaalsed tagatised.
• Positiivse mõjuna loovad immigrandid uusi töökohti ning suurendavad tööjõudu pakkudes konkurentsi.
• Lähteriikide majandusele põhjustab nn ajude väljavool küll otsest kahju, teisalt on tekkinud paljudes riikidess olukord, kus riigi tuludest suur osa tuleb võõrsil töötavate inimeste koju saadetavatest rahasaadetistest (nt Tadžikistan)

 
 

Mõtlemapanevaid fakte:

• Vaatamata majanduskriisi jätkuvatele mõjudele, pole migrantide koguarv viimastel aastatel kahanenud. Kui aastal 2005 oli 191 miljonit rahvusvahelist migranti, siis 2010 a. oli number 214 miljonit.
• Siseriiklike migrante oli 2009 a. koguni 740 miljonit (seega kokku ol ligikaudu 1/7 kogu maailma rahvastikustmigrandid!)