Materjalid noortele: Õiglane kaubandus

fair-trade-300x210

Mis see on?

Üha suurem osa meie tarbitavatest toodetest ja teenustest, on pärit arengumaadest. Õiglane kaubandus loob otsese seose meie kui tarbijate ja arengumaade tootjate vahel.
Õiglane kaubandus ehk inglise keeles ‘fair trade’ on rahvusvaheline kokkulepe ja sertifitseerimissüsteem, mis on loodud parandamaks Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunike ja tööliste positsiooni rahvusvahelises kaubandussüsteemis. Valides õiglase kaubanduse tooteid saame olla kindlad, et tegijad saavad oma töö eest väärilist tasu ning osa saadud tuludest suunatakse kohaliku kogukonna elujärje parandamisse. Süsteem toetab ja julgustab keskkonda säästvat tootmist, propageerides mahepõllundust. Fairtrade ei ole turuvastane liikumine, vaid pigem tõdemus, et turg on valmis sotsiaalse õigluse eest lisaks maksma tagamaks tootjatele õiglase hinna muidu nii ebaõiglasel turul.

Õiglase kaubanduse raames kaubeldakse vaid selliste toodetega, mida toodetakse arengumaades ja mille tootmisprotsessile on loodud rahvusvahelised standardid. Selles süsteemis müümiseks peavad tootjad saama sertifikaadi ning maaletoojad ja müüjad omama vastavat müügilitsentsi. Ühtsed sertifitseerimise kriteeriumid määrab FLO (Fairtrade Labelling Organizations International). Tooraine peab olema kasvatatud ja saak koristatud vastavuses FLO standarditega. Selleks et tagada märgistatud toodete terviklikkus, tootmis- ja töötingimusi ning õiglase kaubanduse lisatulu kasutamist, kontrollitakse kogu toote tarneahelat. Fairtrade′i süsteemis osaleb üle 1,5 miljoni tootja ning tooteid müüakse enam kui 70 riigis. Eestis on müügil õiglase kaubanduse kohv, tee, suhkur, kakao, šokolaad, maiustused, puuviljad, vein, vürtsid, lilled, puuvilla- ja kosmeetikatooted.

Mida tagab õiglase kaubanduse ehk Fairtrade′i märk tootel?

• Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab tootmiskulud ja võimaldab kestvat arengut.
• Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad korralikku palka ja töötavad inimlikes tingimustes.
• Tootmisprotsessis on keelatud orja- ja lapstööjõu kasutamine.
• Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks.
• Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.

Miks see peaks meile korda minema?

Õiglase kaubanduse eelistamises on oluline eetiline külg. Isegi kui tarbime võimalikult palju kodumaist mahetoodangut, on siiski palju tooteid, mida Eestist ei saa ning mis paratamatult jõuab meieni arengumaadest. Sagedamini tuleks mõelda sellele, mis hinda õigupoolest peavad maksma Aafrika kohvi- või kakaokasvatajad meie rikkalike ja odavate lõunate eest. Õiglane kaubandus annab rikaste riikide tarbijatele võimaluse mitte osaleda Kolmanda Maailma ekspluateerimises ja osta igal võimalusel hoopis õiglase kaubanduse kaudu liikuvaid tooteid.

Õiglase kaubanduse eeliste teadvustamises tehakse aga ka märgatavaid edusamme ning tarbijate teadlikkus ja huvi õiglase kaubanduse toodete vastu on järjest suurenenud. Euroopas tarbivad kõige laialdasemalt õiglase kaubanduse tooteid (eriti banaane, kohvi, teed ja šokolaadi) Suurbritannia kodanikud. Õiglane kaubandus on aga üha populaarsem ka Šveitsis, Hollandis ja Soomes. Eestis tundis 2006. aastal õiglase kaubanduse märki vaid 5% elanikkonnast, 2009. aastaks oli märgi tuntus kasvanud 19 protsendini. Kui 2006. aastal osteti Eestis õiglase kaubanduse märgiga tooteid peamiselt huvi pärast, siis kolm aastat hiljem oli olulisimaks tõusnud soov toetada sotsiaalse sõnumiga tooteid ja aidata parandada inimeste elujärge.
Viimase 20 aasta jooksul on Fairtrade′i toodete müügikäive maailmas märgatavalt kasvanud. 2009. aastal osteti õiglase kaubanduse märgiga tooteid hinnanguliselt 3,4 miljardi euro väärtuses ning käive kasvas võrreldes eelneva aastaga 15%. Eestis oli 2009. aastal Fairtrade′i märgitoodete käive üle 295 000 euro, 2010. aastal kasvas aga 600 000 euroni.

Fairtrade′i süsteemi teeneks on ebaõiglaste toormehindade ja tootjate olukorra küsimuse tõstatamine. Fairtrade on näidanud, et ühistutel ja väiketalunikel põhinev tootmine on võimalik integreerida globaalsesse tarneahelatesse nii, et sellest saaksid kasu ka kohalikud kogukonnad.

Vaata ka:
http://www.fairtrade.ee/
http://www.epl.ee/news/majandus/kui-oiglane-on-oiglane-kaubandus.d?id=51109424

Allikad:
http://www.terveilm.ee/teabekeskuse-teemad/oiglane-kaubandus/
“Globaliseeruv maailm”