Materjalid noortele: Vaesus

vaesus-mumbais-300x210

Mis on vaesus?

Vaesus võib tunduda suhteline, sest maailma eri paigus tunnetavad inimesed vaesust erinevalt. Mis näib vaesusena näiteks jõukale Lääne-Euroopa elanikule, ei pruugi seda sugugi paista igapäevaselt 1 dollariga läbi ajavale inimesele Bangladeshis. Seetõttu on välja mõeldud erinevaid viise, kuidas vaesust mõõta. Eristatakse nii absoluutset vaesustkui ka suhtelist vaesust (arvutatakse sissetulekute ebavõrdsuse järgi riigis). Mõtlemapanevalt suur osa inimesi peab hakkama saama erakordselt vähesega – alates 2008. aastast kehtib Maailmapanga seatud uus nn absoluutse ehk täieliku vaesuse piir 1,25 dollarit päevas. Sellise summaga pidi hakkama saama tervelt 22,4% maailma rahvastikust – 1, 29 miljardit inimest! Aastal 2005 said pea pooled maailma elanikud (üle 3 miljardi) kulutada päevas vähem kui 2, 5 dollarit.
Inimestel, kes elavad äärmuslikus vaesuses, puudub võimalus soetada inimväärikaks eluks tarvilikku, sh esmajärjekorras toitu ning vett. Vaesusega kaasneb terve probleemide rägastik: neil inimestel puudub sageli juurdepääs puhtale joogiveele, korralikule arstiabile ja haridusele ning nad tunnetavad otsest ohtu oma turvalisusele. Enamasti on sellises olukorras inimestel vaid piiratud võimalused ise oma elujärge parandada.

Mis on vaesuse põhjused?

Vaesuse põhjused:
1. Majandus(langus). Vaesust tekib rohkem, kui maailmas on majanduslangus.
2. Majanduslik ebavõrdus. Rikkus on jagunenud ebavõrdselt inimeste vahel. Riigid, mis jagavad oma tulu inimeste vahel võrdsemalt, võidavad vaesuse kiiremini kui need riigid, milles ebavõrdsus on terav.
3. Valitsemise viis. Vaestes riikides pole tavaliselt demokraatiat, mis väärtustaks kõiki elanikke. Korruptsioon.
4. Juurdepääs haridusele. Mida haritumad on inimesed, seda rikkamad nad on.
5. Kontrollimatu sündivus. Ülerahvastatus ja puudulik juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele.
6. Ajude äravool. Targad, tööeas inimesed lahkuvad riigist. Kõige hullemini on mõjutatud Aafrika riigid, kuid ka teised arenguriigid.
7. Tervishoid ja haigused. Kehv juurdepääs meditsiinile. AIDS ja malaaria laastavad Aafrikat.
8. Keskkond. Kõrbestumine Aafrikas, metsade raiumine, põllumaade viljatus, reostatud loodus annab vaesusele hoogu juurde.
9. Kultuurilised põhjused. Puudulik töökultuur. Naiste mitte osalemine tööturul.

Tuleb silmas pidada, et vaesus taastoodab paljusid vaesuse põhjuseid – tekib nn vaesuse ring. Näiteks kui lastel on kehv juurdepääs haridusele, loob see soodsa pinnase nende vaesumiseks. Kui aga riik või lapsevanemad on vaesed, siis puuduvad võimalused laste haridusele rohkem kulutada, mis võtab ka uuelt põlvkonnalt võimaluse vaesusest välja murda.

Miks see peaks meile korda minema?

2 peapõhjust:
1) Esmalt eetilistel kaalutlustel ei saa leppida olukorraga, kus sedavõrd suur hulk inimesi maailmas elab äärmuslikus vaesuses. Elustandard, mis tagaks inimese ja tema pere heaolu ning tervise säilimise, on iga inimese vääramatuks inimõiguseks.
2) Kaasaegses maailmas on kõik riigid, nii suured kui väikesed, üksteisest sõltuvad ning mõjutavad teineteist.Näiteks absoluutne vaesus on üks peamisi põhjuseid, miks tohutud tööliste hulgad kehvemal järjel asuvatest maadest jõukamatesse riikidesse tööle asuvad, keda seal sageli avasüli ei oodata. Samuti on üleilmastumise tõttu keerulisem kontrollida haiguste levikut, täielik vaesus on kasvulavaks terrorirühmitustele jne.

Mõtlemapanevaid fakte:
• Vähemalt 80% inimkonnast peab hakkama saama vähemaga kui 10 dollarit päevas;
• Enam kui 80% maailma rahvastikust elab riikides, kus sissetulekute lõhe pidevalt kasvab;
• UNICEFi hinnangul sureb vaesuse tõttu iga päev 22 000 last. See tähendab, et iga 4 sekundi järel sureb maailmas üks laps põhjustel, mis on seotud vaesuse, nälja ning kergesti ennetatavate haigustega. Hoolimata selle igapäevase katastroofi mõõtmetest, kajastatakse seda meedias vaid harva;
• Vaid 12% maailma rahvastiku kasutuses on 85% maailma veevarudest. Need 12% ei ela arengumaades;
• Pea pool maailma rahvastikust elab tänaseks linnades või alevikes. 2005. aastal elas iga kolmas nende seast (ligikaudu 1 miljard inimest) slummides;
• Selleks, et võimaldada 2000. aastaks igale lapsele maailmas kooliharidus, oleks vajatud vaid 1% summast, mida igal aastal kulutatakse relvade tootmisele. Ometi eesmärki ei täidetud;
• Indias oli 2006. aasta seisuga 212 miljonit alatoidetud inimest, Hiinas 150 miljonit ning teistest Aasia ja Vaikse ookeani regiooni riikides 162 miljonitSahara-taguses Aafrikas 206 miljonit ning Kariibi mere piirkonnas 52 miljonit, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas 37 miljonit. Kui alatoidetud inimeste arv oli suurim Aasias, siis nälja suuruse aste oli kõrgeim Sahara-taguses Aafrikas.

Allikad: Globalissues.org, Uk.oneworld.net, Wikipedia, Worldbank.org, Peopleandplanet.net