Arengu rahastamine

Lühidalt

  • Finantskriis ähvardab arengu rahastamist
  • Praegune majanduskriis põhjustab muret ka arengukoostöö jaoks. Kas läänemaailma sõlmitud lepingud arenguriikidega jäävad kehtima?
  • Finantskriis ja arengumaad
  • Rahvusvaheline finantskriis, mis sai alguse 2008. aasta augustis Ühendriikide börsilt, on viinud kogu maailma majanduse kriisi. Majandus-surutis ähvardab loomulikult ka arenguaade majandust ja arengupüüdlusi.
  • Arengumaade väikerahastamine vaid paari hiirekliki kaugusel
  • Internet teeb lihtsamaks annetuste tegemise arengumaade abistamiseks.

FAKTID:

  • aastal kasutasid tööstusriigid (OECD-maad) arengukoostööks ühtekokku 104 miljardit dollarit (81 miljardit eurot).
  • Soome riigi eelarve oli 2007. aastal 40,5 miljardit eurot, nii et arenguabi rahadega saaks majandada kahte Soomet.
  • Majandusteadlase Joseph Stiglitzi andmeil maksis Iraagi sõda 2008. aastal Ühendriikidele umbes 140 miljardit dollarit (110 miljardit eurot) ehk siis tublisti enam, kui kogu maailm kasutab arenguabi koostööks.
  • Maailma kogu relvakaubanduse väärtuseks loeti 2006. aastal üle 800 miljardi dollari (üle 600 miljardi euro).
  • aastal arengumaadele suunatud investeeringute väärtus oli umbes 300 miljardit eurot ehk kolm korda rohkem kui maailma arenguabi ja -koostöö rahad kokku.
  • Väljarändajaid on maailmas loenduste andmetel üle 200 miljoni. 2007. aastal saatsid nad oma kodumaale kokku 337 miljardit dollarit. Sellest läks 251 miljardit dollarit (umbes 198 miljardit eurot) arengumaadesse. See summa on peaaegu kaks ja pool korda suurem kui maailma arengukoostöö rahad.
  • Panganduskriisi plahvatades lubasid Ühendriikide ja Euroopa valitsused pankade toetuseks 4 100 miljardit dollarit (3070 miljardit eurot). Summa on nelikümmend korda suurem kui maailma arenguabis olevad rahad.

FINANTSKRIIS ÄHVARDAB ARENGU RAHASTAMIST

Loomulikult põhjustab maailmamajanduse kriis palju muret ka arengukoostöö jaoks.

Kui Soome vajus 90-ndate aastate alguses sügavasse majanduskriisi, kärbiti esimesena just arengukoostöörahasid. Enne majanduskriisi eraldas Soome arengukoostöö jaoks rohkem raha kui ÜRO poolt seatud eesmärk ehk 0,7 brutorahvatulust. Majanduskriisi ajal vähendati seda summat kiiresti allapoole  0,3 protsendi määra. ÜRO eesmärkide ületamine on headelgi aegadel olnud piinavalt aeglane.

Seetõttu äratab uus ja ülemaailmne majanduskriis muremõtteid sellest, et abiandjad loobuvad arengumaade aitamisest kohe, kui majandus allapoole liigub. Neid hirme käsitleti ÜRO arengurahastamise tippkohtumisel Dohas (Kataris) 2008. aasta detsembrikuu alguses.

Avaliku arenguabi osas tugevdati Dohas olemasolevaid lubadusi abi suurendamiseks. Majanduskriisist hoolimata peeti kokkulepetest kinni pidamist tähtsaks.  Rahvusorganisatsioonide kohaselt vajaks toidu-,  majandus- ja energiakriisis vaevlevad arengumaad toimetulekuks suuremat toetust.

Tööstusriigid (OECD liikmesriigid) kasutasid arengukoostööks 2006. aastal kokku 104 miljardit dollarit (81 miljardit eurot).

Lisaks abi andmisele tuleks arengumaadesse ka investeerida

Viimaste aastakümnetega on selgeks saanud, et pelgalt arenguabist vaeste maade jalule upitamiseks ei piisa.  Arenguabile lisaks saab arengut toetada ka arengumaadesse investeerimise ja kaubanduse elavdamise kaudu.

Investeeringud loovad uusi töökohti, kiirendavad majanduse arengut ja loodetavasti saavad arengumaad välja töötada tooteid, millega nad saaksid kaubelda maailmaturul ja saada lisasissetulekuid. Mõned arengumaad sõltuvad peaaegu täielikult Läänemaailma investeeringutest.

2006. aastal oli arengumaadesse suunatud investeeringute väärtus kokku umbes 300 miljardit eurot. See summa on üle kolme korra suurem kui arengukoostööle kuluvad summad. Tööstusriikidesse seevastu investeeriti kaks korda rohkem.  Investeeringud jaotuvad ka arengumaade endi vahel ebavõrdselt. Näiteks kasvab Aasia majandus kiiresti ning ahvatleb paljusid investoreid, samas kui Aafrikale jäi 2006. aasta „investeerimispirukast“ vaid 30 miljardi euro suurune tükike.

Arengumaadel on ka väga erinevad rollid maailmakaubanduses. Näiteks Hiina osalus maailmakaubanduses on märkimisväärne, kuigi Hiinat peetakse ikka veel arengumaaks. Selle kõrval jääb suurele osale Aafrikast maailma kaubavahetuses kõrvaltvaataja osa.  2006. aastal oli Aafrika osa kogu maailmakaubandusest vaid 2,4 protsenti, kuigi Aafrikas elab 15% maailma inimestest.

Väljarändajate rahasaadetised hoiavad üleval nii mõndagi arengumaad

Üleilmne väljaränne muudab maailmamajanduse põhitõdesid üllataval moel. Mõned arengumaad, kust paljud inimesed on võõrsile tööle lahkunud, on muutunud otseselt sõltuvateks väljarändajate poolt peredele saadetavast rahast. Sellisteks riikideks on näiteks Mehhiko, Filipiinid ja Honduras.

Väljarändajate rahasaadetistel on eriti suur tähtsus Ladina- Ameerikas ja Ida-Aasias, kust on läinud palju inimesi töö ja parema elu pärast välismaale.  Uues riigis, kus nad elavad, teevad nad palju tööd ja saadavad raha perele ja sugulastele kodumaal. Pered kulutavad saadud raha elamise, korteri ja muu vajaliku (või ka mitte nii väga vajaliku) peale ja selle raha võrra toimib väljarändajate kodumaa majandus ka tugevamalt.

Väljarändajaid on maailmas arvatavalt üle 200 miljoni. 2007. aastal saatsid nad kodumaale raha ühtekokku 337 miljardit dollarit. Sellest 251 miljardit dollarit (umbes 198 miljardit eurot) läks arengumaadesse. Väljarändajate hoolitsus oma perede eest tähendab niisiis arengumaadele tuluallikat, mis on peaaegu kaks ja pool korda nii suur kui maailma arengukoostöö kogusumma.

Suurimad väljarändajate rahasaadetiste vastuvõtjad on India, Mehhiko, Filipiinid, Poola ja Nigeeria. Mõne arengumaa majandus sõltub väga tugevasti rahasaadetistest. Näiteks Hondurase, Haiiti ja Jamaica brutorahvatulust moodustavad rahasaadetised viiendiku.

Uusi ideid arenguabi kasvatamiseks

Mõnda arengueesmärki pole õnnestunud elu viia, mistõttu vajatakse arengule kiiresti uusi rahastamismooduseid. Uuematest rahastamise ideedest on üks enam kõneainet pakkunud idee kehtestada ülemaailmne valuutavahetusmaks (nn. Tobini maks). Valuutavahetusmaksu puhul maksustataks ülemaailmseid rahavooge väikeste summadega, mis siis antaks Euroopa Liidu kasutusse.

Teine välja pakutud idee on maksustada lennureisijaid; seda maksu võetaks lennureisijatelt ja suunataks arengukoostöösse ning kliimamuutuste vastu võitlemiseks.  See maks võiks lisaks arengukoostöö tulude suurendamisele vähendada ka „tühje“ lende ja peatada sellega seoses ka kliimamuutusi.

On tehtud ka veel äärmuslikumaid ettepanekuid: Soomes on välja käidud idee teha Euroopa Liidu loto, ülemaailmne lotomäng, mille käive läheks EL-le niisamuti nagu Soome enda lotokäibed lähevad Veikkaus Oy kaudu heategevuseks.  Esile on tõstetud ka idee Euroopa Liidu krediitkaardist: see oleks maksevahend, mida kasutades läheks väike protsent EL kassasse.

Tekst: Perttu Iso-Markku (maailma.net)

Exchanging money

FINANTSKRIIS JA ARENGUMAAD

2008. aasta augustis Ühendriikide börsilt alguse saanud rahvusvaheline finantskriis ähvardab viia kogu maailma majanduse kriisi. Majandussurutis ähvardab ka arengumaade majandust ja arengupüüdlusi.

2007. aastal tuli ilmsiks, et Ameerika pangad olid juba pikka aega andnud laenu liiga kergekäeliselt ja liiga väikeste tagatiste vastu.  Pankade ja teiste finants-asutuste endi boonus-süsteemid innustasid töölisi veelgi kergekäelisemateks laenudeks.  Eriliste, uute ja „innovatiivsete“ finants-organisatsioonide kaudu levisid probleemsed laenud kogu maailma pangandus-organisatsioonidesse. Nüüd on seetõttu kogu maailmal läinud halvasti. Võlgnikud ei ole suutnud võlgu tagasi maksta.  Pank ei ole saanud oma raha tagasi ja see viib võlgades majapidamise sundmüüki. Pangad ei laena enam ka teineteistele raha, sest krediit teistele pankadele on nullis. Kassad on tühjad. Ühendriikides ja Euroopas vaieldakse kõvasti, kui palju peaks riik andma raha pankade ülalpidamiseks.

Pangaprobleemide tõttu pöördusid lisaks Ameerika Ühendriikidele aktsiate kursid langusse ka Euroopas. Töötus on tõusuteel. Ees on rasked majanduslikud ajad ameeriklaste jaoks ja globaliseerunud majanduse tõttu ka ülejäänud maailma jaoks.

Majanduskriis tuleb arengumaadesse ebaühtlaselt

Finantskriisi mõju arengumaadele ei ole nii otsene kui näiteks Islandil, kus pangandus varises kokku. Arengumaad ei sõltu sellisel määral maailma suurte börside kõikumisest.  Ameeriklaste halbade kodulaenude mõju arengumaade majandusele ongi ebaühtlane.

Kui rahavood maailmamajanduses vähenevad, siis jagub seda vähem ka arengumaadesse suunduvatesse investeeringutesse. Laenu saab tänapäeval vähem ja intress on suurem kui aasta tagasi.  See puudutab arengumaadesse võimalike investeeringute tegijaid ja seetõttu ka arengumaid endid. Maailmapank ongi juba plaaninud laenata raha kõige vaesematele riikidele, praegustes tingimustes eriti väikese intressiga. Ka on arengumaade pankadele lubatud toetust.

Ülemaailmne langus tähendab ka maailmakaubanduse vähenemist.  Eelmine maailmakaubanduse langus oli aastal 1982.  Loomulik on see, et kui tööstusriikide inimestel on majanduskriisi tõttu vähem raha, siis nad ka ostavad vähem arengumaades toodetud kaupa.

Kas toidukriis on möödas?

Üks finantskriisi vähestest inimlikest pooltest on olnud toidu ja nafta hinna langemine. Toit ei ole veel väga odav, aga mitte enam nii ajalooliselt kallis kui 2008. aasta kevadel ja suvel, kui hakati juba rääkima toidukriisist.

2008. aasta detsembri alguses oli toidu hinnaindeks madalam kui eelnevatel üheksal kuul. Suvega võrreldes on maailma turuhinnad langenud juba poole võrra. Kuid toidu hind oli siiski 51 protsenti kallim kui 2006. aasta septembris, ja see tähendab, et toidukriis ei ole veel möödas.

Globaalne finantskriis on hõlbustanud toidukriisi näiteks nõnda, et vahendajatel on nüüd vähem raha spekuleerimaks toidu hindadega. Samal ajal on nafta hinna tugev langus muutnud toidu valmistamise ja transportimise odavamaks. Ka väetiste maailmaturu hinnad on lõpuks hakanud langema.

Nafta hinna langemine on seotud ennekõike Ühendriikide ja Euroopa majanduse nõrgenemisega. Vähem majandust tähendab ka vähem energiakulutusi.  Seda on näha nafta hindades. Kõrghetkedel maksis nafta 147 dollarit barreli kohta, kuid nüüd sama koguse hind on juba alla 49 dollari.

Toidu hinna tõus põhjustas 2008. aasta alguses rahutusi Egiptuses, Boliivias, Indoneesias ja veel mõnes teiseski riigis. Rahvusvahelise toidupoliitika uuendamise raskused ei ole veel kuhugi kadunud, seetõttu on hinnad ikka veel kõrged. Uusi suundi kogu maailma toidutootmise korraldamises on soovinud näha nii Ühendriikide ekspresident Bill Clinton kui ka Soome väliskaubandusminister Paavo Väyrynen.

Võlgu jäämine ähvardab

Arengumaade majandusele lisanduvad raskused veel ka sellepärast, et arenguabirahad seisavad ja majanduskriis vähendab väljarännanute rahasaadetisi. Paljudel arengumaadel on maksmata vanad võlad, millede tasumine läheb üha kallimaks. Arengumaade tõusvad intressikulud ja põhitagasimaksete kohustused teevad uute laenude võtmise veelgi raskemaks.  Arengumaade võlgadesse ei saa kahjuks suhtuda kergekäeliselt, sest 1970ndate aastate lõpul katkestas paljude arengumaade kiire areng maailmamajanduse kõikumise ja ülevõlastumise.

Arengumaadest kaob raha mitmel moel: välismaised  ettevõtted kasutavad mitmeid maksukeerdkäike ja nii siirdub arengumaadest rikastesse maadesse vara kümme korda enam, kui vaesed riigid saavad arenguabina Lääneriikidest vastu.

Tekst: Kyösti Niemelä ja Perttu Iso-Markku (maailma.net)

ARENGUMAADE VÄIKERAHASTAMINE PAARI HIIREKLIKIGA

Internet teeb lihtsamaks arengumaade heaks kingituste tegemise.  2006. aasta juunis andis üks Ühendriikide rikkamaid mehi, investeerija Warren Buffett, teada, et annetab suurema osa oma varadest heategevuseks.  Umbes 30 miljardi dollari suurune annetus tuleb ka Bill ja Melinda Gatesi fondist. Fondi eesmärkidesse kuulub muuhulgas koolitusvõimaluste parandamine, teadustehnika arendamine ja ka äärmise vaesuse vähendamine.

Selliste uudiste valguses tundub oma korjanduskarpi poetatud 20-sendine mõttetuna.  Superrikaste või näiteks Soome riigi 750 miljoni eurose arenguabiraha taustal on taskupõhjas vedelevad mündid vaid piisakesed suures meres.

Kuid ka pisaratest võib tekkida tsunami. Pisikesele heateole on samuti oma koht, ja tänapäeval on see üha sagedamini internetis. Allpool esitleme lihtsat ja sümpaatset võimalust aitamiseks.

Tasuta riisi ja paremat inglise keelt

2007. aasta oktoobris alustanud www.freerice.com on kogunud palju meediatähelepanu, mis pole ka ime, sest idee on nutikas.

Leheküljel saab eritasemelisi ingliskeelseid mänge mängida, kus iga õige vastuse eest pudeneb 20-grammine riisikuhjake kingituseks neile, kes seda vajavad.  Sõnamänge on ka prantsuse, itaalia ja hispaania keeles.  Lisaks võib testida oma teadmisi matemaatikas, keemias ja geograafias. Rahad riisi ostmiseks tulevad netilehekülje sponsoritelt, kelle reklaambännerilt on näha, kui lehekülje külastaja on klikkinud õigetel vastusel. Sponsorite hulgas on rahvusvaheline firma Unilever, kellele Soomes kuuluvad näiteks Flora ja Turu sinepi kaubamärgid, ja ka anonüümseid üksikisikust annetajaid.

FreeRice.com sponsoriraha läheb otse Maailma toiduaineprogrammile WFP, mis on EL humanitaarabi edasitoimetav organisatsioon.

Riisitonnide saajateks on muuhulgas umbes sada tuhat bhutaani pagulast Nepaalis ja 27 000 myanmari pagulast Bangladeshis.  Ja kui Myanmari raputas eelmisel kevadel troopiline torm, siis Freerice.com abiga toideti kolme päeva jooksul 750 tuhat myanmarilast.  Nepaalil, Bangladeshil ja Myanmaril endal ei ole piisavalt vajalikke riisivarusid selliste hädaolukordade tarbeks.

Riisi annetava portaali mõtles välja arvutiprogrammerija John Breen. Ta on loonud ka www.poverty.com portaali, kus jagatakse infot maailma vaesuse probleemidest. Ta pani ka alguse 1999. aastal avatud, veidi banaalsemale www.thehungersite.com portaalile, kus kasutajad vaatavad reklaame ja reklaamijad annavad raha nälja tõrjumiseks.  Portaal on tänapäeval tulu toovate heategevus-organisatsioonide kasutuses.

Väike krediit otse kodunt

Internetilehekülje www.kiva.org nimi tuleb suahiili keele sõnast, mis tähendab ühtsust või samal meelel olemist. Idee on siiski vahva: interneti kaudu on võimalik anda väikest krediiti vaeste maade väikeettevõtjatele. Laenud on protsendita, seega tagasi saab täpselt nii palju raha, kui oled andnud.  Laenaja saab ise valida laenu objekti ja toimingut saab jälgida interneti kaudu.  Laenude suurus vaheldub kümnetest mõnede sadade eurodeni ja neid võib anda kes tahes, kellel on vaid PayPal paroolid või krediitkaart. Kasutamist kontrollib siiski maa kohalik mikrokrediidiinstants, kes laenab ettevõtjatele oma põhimõtete kohaselt.

Esimese Kiva-laenu, 500 dollari saaja oli uganda kalakaupmees ja lesk Elizabeth Omalla.  Kiva portaalis kirjutatakse, et nad on vahendanud üle 50 miljoni dollari ja umbes 370 000 laenajale. Tagasimaksmise protsent on 96,89 ehk märgatavalt suurem kui soome kiirlaenudel.  Ajaleht Forbes kirjutas suvel, et aafriklastest lesed on osutunud eriti soositud laenuobjektideks. Seevastu meestel ja samuti lihakaupmeestel on Kiva laenu raskem saada.

Tekst: Kyösti Niemelä (maailma.net)

Ideid õppetööks

  • Arvutage, kui palju moodustab 0,7% õpilaste ühe kuu jooksul kasutuses olevast taskurahast. Kes oleks valmis andma selle summa arengukoostööks?
  • Põhjendage väljarändajate mõju nende inimeste lähtemaale. Kellel on sugulasi, kes läksid Eestist Rootsi 1940 -50ndatel aastatel? Ja Ühendriikidesse? Kas ja kuidas mõjutasid tolle aja väljarändajad Eesti majandust?
  • Kui tähtis on arengukoostöö teiste tähtsate asjadega võrreldes? Faktide osas on loetletud erinevate asjade hindu võrreldes maailma arengukoostöö määradega.
  • Tutvuge artiklis mainitud www.kiva.org ja www.microplace.org internetiteenustega. Mille poolest teenused erinevad? Mille poolest põrkuvad erinevate teenusepakkujate maailmapildid?
  • Algatage väitlus finantskriisi ja arengumaade teemadel. Kas peaks arengumaid aitama, kui oma riigis on majanduskriis? Kas arengmaad on süüdi selles, et neil on kitsas käes? Kas arengumaad peaksid osalema majanduskriisitalgutel, kuigi finantskriis on tekkinud lääneriikide hoolimatu poliitika tõttu?

Allikad:

Ulkoasiainministeriö: Suomen Kehitysyhteistyö 2007.

– Suomen kehitysyhteistyötä koskevat luvut

OECD, http://www.oecd.org

– maailmakaubandust, investeeringuid ja maailma arengukoostöövarusid puudutavad artiklid

Soome sõdur 5/2006

-maailmarelvakaubanduse väärtus

Institute for Policy Studies: “Bailouts Dwarf Spending on Climate and Poverty Crises”

http://maailma.net/frameset/238538

-pangakriisi hind

MSNBC: “Studies: Iraq war will cost $12 billion a month”

http://www.msnbc.msn.com/id/23551693/

-Iraagi sõja hind

International Organization for Migration, http://www.iom.int

– võõrtööjõudu puudutavad artiklid

Maailmapank: “The Financial Crisis: Implications for Developing Countries”

http://econ.worldbank.org

James Surowiecki: “The Perils of Efficiency” (The New Yorker 24.11.2008)

http://www.newyorker.com/talk/financial/2008/11/24/081124ta_talk_surowiecki

FAO: “Clinton at UN: food, energy, financial woes linked”

http://www.fao.org/newsroom/en/news/2008/1000945/index.html

“Talumatud elutingimused toidukriisi tõttu” (Verkkoapila 27.11.2008)

http://www.verkkoapila.fi/opencms/opencms/apila/news/articles/1678.html

“Will the financial crisis reduce foreign aid?” (Africa Can 22.10.2008)

http://africacan.worldbank.org/will-the-financial-crisis-reduce-foreign-aid

FAO food price index

http://www.fao.org

FreeRice-internetimäng viib riisi maailma näljastele (Helsingin Sanomat 10.5.2008)

http://www.hs.fi/ulkomaat/artikkeli/FreeRice-verkkopeli+vie+riisiä+maailman+nälkäisille/1135236246033

“When Small Loans Make A Big Difference” (Forbes.com 6.3.2008)

http://www.forbes.com/2008/06/03/kiva-microfinance-uganda-ent-fin-cx_0603whartonkiva.html

Tagasi