5. Sooline võrdõiguslikkus

Naistele ja tüdrukutele suuremad õigused ja võimalused

 

Soolise võrdõiguslikusse saavutamine ning naistevastase vägivalla likvideerimine on jätkuvalt üks suurimaid väljakutseid riikidele üle terve maailma. Ebavõrdsed võimusuhted meeste ja naiste vahel ei mõjuta negatiivselt mitte ainult selle otseseid ohvreid, vaid hoiab ühiskonda tervikuna tagasi ja takistab säästlikku arengut.  Aasta 2014 seisuga oli 143 riigi põhiseaduses tagatud meestele ja naistele võrdsed õigused, 52 riigis vajab see veel tegemist.

Üldjoontes on viimastel aastakümnetel rohkematel tüdrukutel olnud võimalus koolis käia, lasteabielude arv on langenud ning seksuaaltervise ja pereplaneerimisalane info on kättesaadav rohkematele naistele, mis on kõik parandanud naiste ja ühiskonna olukorda. Enne 18 eluaastat abiellunud tüdrukute hulk on aeglaselt, kuid püsivalt langenud viimase 25 aasta jooksul: 32 protsendilt 1990. aastal 26 protsendini 2015. Aastal. Suurim langusprotsent oli Põhja-Aafrikas: kui 25 aastat tagasi oli iga kolmas naine abielus 18. eluaastaks, siis praeguseks on see langenud 13 protsendini. Lapsabielud on enim levinud Lõuna-Aasias ja Sahara-taguses Aafrikas, kus 44 protsenti naistest abiellub enne oma 18 sünnipäeva. Varajase abiellumise kaasneb ka noores eas rasestumine. 2013. aastal oli teismeeas emaks saanud tüdrukute arv 7,3 miljonit, kellest 2 miljonit olid alla 14 aasta vanad. Lisaks katkenud kooliteele, toob nii noores eas sünnitamine kaasa raskeid tervise komplikatsioone, millest paranemine võib võtta väga pikalt aega. Lisaks varajasele abiellumisele on eesmärk kaotada ka tüdrukute sugulelundite lõikamine/moonutamine, mis on samuti üks kahjulikest traditsioonilistest tavadest, mis rikub naiste põhiõigusi ja kahjustab nende vaimset ja füüsilist tervist. Pole teada täpset tüdrukute ja naiste arvu, kes selle protseduuri on läbinud, kuid olemasolevate andmete põhjal hinnatakse seda ligi 200 miljonini. Õnneks on selle tava praktiseerimine viimase kolmekümne aasta jooksul vähenenud, kuid esinevad suured erinevused riikide ja piirkondade vahel.

Põhjuseid miks kool pooleli jääb või sinna ei jõuta, on nii majanduslikke kui ka üldistest suhtumistest tulenevalt naiste rolli kogukonnas ja pere tasemel. Tihti oodatakse tüdrukutelt suuremat panust koduses majapidamises ning abistamist õdede-vendade eest hoolitsemisel, mis tõttu ei jää koolitööde jaoks piisavalt aega või ei raatsi vanemad raha selle jaoks kulutada leides, et tütardest on rohkem kasu kodus. Suurem osakaal kodustest majapidamistöödest ning laste eest hoolitsemistest langeb naiste õlule, mis ei ole nii ainult arengumaades, vaid täheldatav igas maailma piirkonnas. Keskmiselt veedab naine 19% oma päevast erinevatele tasustamata töödele kodus, mis on ligi poole rohkem võrreldes meeste keskmisega (8%). Naise jaoks tähendab see vähem aega puhkamiseks, õppimiseks, enda eest hoolitsemiseks ja teisteks tegevusteks.

Hoolimata sellest, et 2013. aasta seisuga oli iga kümnes tüdruk koolist väljas, moodustavad naised praegu kaks kolmandikku kõikidest lugemis- ja kirjutamisoskusega täiskasvanutest maailmas. Positiivse arenguna saab välja tuua ka üle maailma naiste osaluse kasvu parlamendis: 2016. aastaks oli see tõusnud 23 protsendini ning 46 riigis moodustavad naised 30 protsenti rahvuslikust parlamendist. Kõrgeim on naiste osakaal Rwandas 63.8 protsendiga.

Mida sina teha saad:

  • Eelista vastutustundlikult toodetud ning otse tootjalt tulevat kaupa

Allikad ja edasist lugemist:

UN.org

UN Knowledge Platform

UN Women

He for She campaign

Every Woman Every Child Initiative

UN Population Fund: Gender Equality

UN Population Fund: Gender Based Violence