6. Puhas vesi ja sanitaaria

Kõigile puhas joogivesi, ligipääs vetsudele ja pesemisvõimalustele

 

Puhas joogivesi ja sanitaaria on säästva arengu keskmes, hädavajalik inimeste ja planeedi elus püsimiseks. Kuuenda punkti eesmärgiks ei ole mitte ainult tagada 2030. aastaks selliste põhivajaduste olumasolu kõikidele inimestele, vaid ka ülemaailmsete veeallikate kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse eest hoolitsemine.

2015. aasta seisuga oli 6,6 miljardil inimesel ehk 91% maailma rahvastikul ligipääs parematele veeallikatele, mis on edasiminek 2000. aastal olnud 82%. Praeguseks on kõikides piirkondades v.a Okeaanias ja Sahara-taguses Aafrikas kaetud ligi 90 protsenti aladest täiendatud veeallikatega, kuid erinevused riikide vahel ja siseselt on suured. Samuti ei ole need alati ohutud: 2012. aastal tehtud uuringute kohaselt kasutasid ligi 1,8 miljardit inimest joogivett, mis oli saastunud väljaheidetega. 663 miljonist inimesest, kes on endiselt ilma juurdepääsuta puhtale veele, elab 80% maapiirkondades.

Sama oluline, kui puhas joogivesi, on ka vetsude olemasolu, ilma milleta peab iga päev hakkama saama ligi 2,4 miljardit inimest. Lisaks ebamugavusele, mis sellega kaasneb, põhjustavad puudulike vee-ja sanitaartingimustega seotud haigused nagu kõhulahtisus iga aasta ligi 842 000 enneaegset surma ning eriti haavatavad on selles osas lapsed. Pidevad haigestumised tekitavad palju muret perekondadele ning süvendavad vaesust. Positiivset mõju on avaldanud kogukondade seas tehtud teavitustöö lihtsate, kuid efektiivsete hügieeni hoidmisviisidest, mis on aidanud hoida inimesed tervena ning seeläbi suurendanud inimeste produktiivsust. Kokku saaks puudulikest sanitaartingimustest põhjustatud haiguste ennetamisega ära hoida ligi tuhande lapse surma päevas.

2050. aastaks elab tõenäoliselt iga neljas inimene riigis, mis kannatab kroonilise veepuuduse all, seega on väga oluline, et olemasolevaid magevee allikaid kasutatakse jätkusuutlikult. Sellks on vaja terviklikku lähenemist veetsükli kasutamisesse,  mis võtab arvesse “veestressi” ehk kogu välja pumbatava värskevee koguse suhet kogu antud piirkonnas olemasoleva värskevee varudega. Sellega seotud probleeme esineb 41 riigis ning mõjutab mingil viisil ligi 2 miljardit inimest üle maailma, ohustades loodusvarude kestlikkust ning takistades sotisaalset ja majanduslikku arengut. Kõige kõrgeim oli 2011. aastal  veestressi tase kümnes riigis Araabia poolsaarel, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas, kes ammutasid üle 100 protsendi oma kogu taastuvatest värskevee varudest. Parandamist vajab ka inimtegevuse käigus tekkinud reovee käitlemine: praegu lastakse üle 80% inimtegevusega seotud reoveest tagasi jõgedesse ja merre ilma eelneva puhastuseta. Eesmärk aastaks 2030 on hoida ära selline käitumine ning muuta veekasutus kõikides sektorides tõhusamaks ja säästlikumaks.

Mida sina teha saad:

  • Looduses olles ära viska ohtlike kemikaale ega jäätmeid vette, kuna need võivad põhjustada veereostust
  • Osale rahvusvahelise vee- ja tualetipäeva kampaaniatel

Allikad ja edasist lugemist:

UN.org

UN.org Knowledge Platform

UNICEF Wash

UNDP Water