Šokolaad on liiga odav, et olla jätkusuutlik

Juba mõnda aega kuuleb siit-sealt tõsistest probleemidest kakaokasvatuses, mille tõttu ennustatakse tulevikuks suurt puudust šokolaadi peamise tooraine järele. Šokolaaditootmine on aga jätkuvalt kasvutrendis ja šokolaadisõpru tuleb aina juurde.cocoa_p-c

Näiteks keskmine šveitslane sööb aastas 10 kg šokolaadi, Eesti keskmine šokolaadikogus inimese kohta on ca 6 kg. Iga eestlase jaoks peab seega kusagil troopilisel alal kasvama tosin puud. Praeguse olukorra jätkudes võib aga juhtuda, et pole enam piisavalt inimesi, kes nende puude eest hoolt kanda sooviks ja väärtuslikku kakaouba šokolaaditootjatele ettevalmistaks.

Äärmine vaesus on Lääne-Aafrika kakaotalunike jaoks igapäev. Samal ajal valitsevad kakao tarneahelat aina enam teatud suurkorporatsioonid. Praegustest erinevatest algatustest ja programmidest ei piisa, et kujunenud olukorda lahendada. Kakaosektorit on vaja palju põhjalikumalt reformida.

Äsja ilmunud 2015. aasta Kakaobaromeeter* esitab põhjaliku valdkonna uurimise tulemusena peamised järeldused.

Põhiprobleemiga ei tegeleta

Kõikidele hetkel tehtavatele kakaoalastele pingutustele vaatamata ei tegeleta jätkuvalt probleemi tuumaga – kakaotalunike äärmise vaesusega ja nende puuduva hääleõigusega asjakohastes aruteludes,“ ütles baromeetri kaasautor Antonie Fountain. Seda arvestades keskendub 2015. aasta Kakaobaromeeter tarneahelas väärtuse jaotumisele ja kakaotalunike tegelikule sissetulekule. Sellist uuringut korraldatakse esimest korda.

Kakaotalunike madal sissetulek

Lääne-Aafrika kakaotalunikud elavad üleilmselt määratletud vaesuspiiridest ilmselgelt allpool. Elevandiluurannikul – mis on maailma suurim kakaotootja – peaks talunik teenima praegusest neli korda rohkem, et jõuda üleilmse vaesuspiirini ehk et ta päevane sissetulek oleks kaks dollarit. Põhivajaduste rahuldamiseks piisava taseme saavutamiseks peaks see ilmselt olema palju suurem.

Kakaokasvatus ei ole perspektiivikas

Kakaotalunike inimväärse elatise puudumise tulemuseks on halvad töötingimused, inimõiguste rikkumine ja paljud muud probleemid kakao tarneahelas, sealhulgas lapstööjõu kasutamine. Kakaokjasvatus ei ole enam perspektiivikas. Üha sagedamini lõpetavad nooremad talunikud kakaoga tegelemise ja pole kedagi, kes vananevate kakaokasvatajate tööd jätkaks.

Turg on liiga kontsentreeritud

Kakaotalunike äärmise vaesuse peamiste põhjuste hulka kuulub väärtuse ja võimu ebaõiglane jaotumine kakaoahelas. Ühinemiste ja ülevõtmiste tulemusel valitsevad kuni 80% ulatuses kogu väärtusahelat vaid mõned ettevõtted, samas kui talunikel puudub võimalus sõna sekka öelda. Praegusest olukorrast võidavad kõige rohkem šokolaaditootjad (nagu näiteks Mars, Nestlé, Ferrero ja Mondelēz), kakaotöötlejad (nagu näiteks Barry Callebaut, Cargill) ja jaemüüjad, kelle riiulitelt šokolaadisõbrad oma lemmikuid ostukorvi tõstavad.

Sertifitseeritud šokolaadi osa suureneb

Kogu maailmas jätkub sertifitseeritud šokolaadi tootmise osa kasv – 2009. aastal oli see esimese baromeetri väitel 2% ja 2015. aasta Kakaobaromeetri kohaselt on see suurenenud peaaegu 16%-ni üleilmsest šokolaadimüügist. Enamik suurettevõtteid (välja arvatud Mondelēz ja Nestlé) on nüüd võtnud endale kohustuseks jõuda 2020. aastaks olukorrani, kus kogu nende kasutatav tooraine on sertifitseeritud või kontrollitud.

Meie kodumaine šokolaaditootja Kalev võttis mullu osaliselt kasutusele UTZ sertifitseeritud kakao, mille kinnituseks on ka mitmetel Kalevi šokolaadidel peal vastav märgis. Aastaks 2016 peaks iga Kalevi šokolaad juba seda märgist kandma.

Kuna aga sertifitseerimine on muutumas peavooluks, suurenevad ka sertifitseerimisega seotud väljakutsed. Sertifitseerimist tuleb tõhustada, eriti selle osas, mis puudutab otsest mõju kakaokasvatajatele.

Praeguste lähenemistega probleemi ei lahenda

Samal ajal kui enamik jätkusuutlikkusega seotud pingutusi keskendub talunike tootlikkuse suurendamisele, ei lahenda ainult see lähenemine probleemi. Saak peab tõepoolest suurenema, kuid lisaks talunike tootlikkuse suurendamisele tuleb ka talunikele kakao eest makstavat hinda tõsta. See tähendab, et šokolaad peab muutuma kallimaks.

Lisaks kakaokasvatamise efektiivistamisele on talunike elujärje parandamiseks vajalik mitmekesistada ka põllukultuure, tagada maaomandi kaitse, arendada taristut ja võimaldada talunike juurdepääsu teabele.

Ühine vastutus

Kõik kakao väärtusahela osalised peavad ilmutama valmisolekut olukorra lahendamiseks. Nii ettevõtted, valitsused, jaemüüjad kui ka tarbijad peavad hakkama ühiselt vastutama ja otsima uusi võimalusi nende pikaajaliste probleemide lahendamiseks. Päriselt!

Fountaini ütleb uuringu kokkuvõtteks: „Kui kakaosektor põhjalikult ei muutu, puudub kakaotalunikel tulevik.“

* Kakaobaromeeter on kaks korda aastas koostatavad ülevaade kakaotootmise jätkusuutlikkusest ning see valmib mitme Euroopa kodanikuühenduse koostöös; FNV Mondiaal (Holland), Hivos (Holland), Solidaridad (Holland) ja VOICE Network – ABVV/Horval (Belgia), Berne Declaration (Šveits), FNV (Holland), Oxfam Novib (Holland), Oxfam Wereldwinkels (Belgia), Stop the Traffik (Suurbritannia) ja Südwind Institut (Saksamaa). 

Allikas: http://www.cocoabarometer.org