Info

Kalendris on ÜRO teemapäevad. Päevasissekandest leiab lühikese selgituse päeva taustast, maailmahariduslikke tegevusi ning filmisoovitusi. Teemad annavad võimaluse rääkida meie väärtustest ja hoiakutest ning neid kujundada. Iga tähtpäeva juurde saab enda jaoks kirjutada märkusi, mis on kättesaadavad ainult kirjutaja veebilehitsejas.

Täiendame kalendrit jooksvalt – lisame päevade juurde väiksema- ja suuremamahulisi projekte, mida on vahva kas osana koolitööst või eraviisiliselt ellu viia. 

Samade päevadega Maailmahariduse kalendri saab lisada oma Google'i kalendrisse või sikutada iCal formaadis oma arvutisse.

Taasta järjekord
Sulge kõik

 

01.12 

AIDSI PÄEV

 

World AIDS Day

 
 
 
 
 

 

Esimest ülemaailmset AIDSi päeva tähistati 1988. aastal. Päeva eesmärk on informeerida maailma AIDSi ohtudest ning osutada solidaarsust ja tuge AIDSi ohvritele üle kogu 

maailma. AIDS on üks maailma keerulisematest haigustest. Paljud HIV kandjad ei pruugi teada, et nad viirust kannavad, sest neil ei esine mingisuguseid sümptomeid.

 

Rahvusvahelise AIDSi päeva raames võiks kutsuda noortele AIDSist rääkima mõne spetsialisti. Sel päeval kantakse üle maailma punast linti, mida võiks ka koolis kanda. Samuti võib teha klassis rühmatöö AIDSist – koostada ennetusplakateid, teha näidendeid või korraldada viktoriine AIDSi avastamise, leviku, põhjuste, ennetustöö või haigestunute diskrimineerimise teemadel.

 

FILMISOOVITUS:

„Punane lint ümber minu maja“ – vapustava naise Pinky lugu AIDSi ennetustööst.

„Me oleme koos“ – Lõuna-Aafrika AIDSi-orbude koorist.

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

01.12
AIDSi päev

 02.12 

ORJUSE LÕPETAMISE PÄEV

 

International Day for the Abolition of Slavery

 
 
 
 
 

 

Päeva tähistamisega meenutatakse ÜRO üldassamblee poolt 1949. aastal heaks kiidetud lepingut inimkaubanduse ja inimeste ärakasutamise lõpetamiseks. Peamised orjuse vormid on pärisorjus, võla- ning sunnisorjus ja konsolideeritud orjus, naiste ja laste inimkaubandus, koduorjus, 

prostitutsioon, sunnitud abielu ja naistemüük, lapstööjõud. Tänapäeva orjus mõjutab meid kõiki, sest see nõrgendab legitiimset majandust, lõhub perekondi, loob vägivalda, ähvardab avalikku turvalisust ja tervist jne. Seega on oluline võidelda orjuse vastu ning pöörata tähelepanu vabadusele ja inimõigustele.

 

Uurige, milline oli transatlandiline orjakaubandus ja selle tagajärjed. Samuti võiks analüüsida, milline on Eesti orjuse ajalugu ning tänapäeva orjuse näited.

 

FILMISOOVITUS:

„Mardi Gras: Made in China“ – film Läänemaailma tarbija- test ja tarbitava tootmistingimustest.

„Tume šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil?

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

02.12
orjuse lõpetamise päev

 

03.12 

PUUETEGA INIMESTE PÄEV

International Day of Disabled Persons

 
 
 
 
 

 

Rahvusvahelist puuetega inimeste aastakümmet tähistati aastatel 1983–1992. Selle aastakümne lõppedes 

kinnitas ÜRO üldassamblee 3. detsembri rahvusvaheliseks puuetega inimeste päevaks.

 

Rääkige puuetega inimeste eluolust ning probleemidest eri valdkondadega seotult (töö, transport jne). Samuti tolerantsusest ja diskrimineerimisest ning sellest, mida saaks iga inimene teha, et puuetega inimeste elu kergem oleks.

 

FILMISOOVITUS:

„Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus.

„Cambodia Trust“ – film Kambodžas elavate miinide tõttu inva- liidiks jäänud inimeste elust ja nende õiguste eest võitlemisest.

„Tummfilm kurdist tüdrukust“ – kurdi lastekodulapse olulistest otsustest – sisekõrva implantaat või mitte?

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

03.12
puuetega inimeste päev

 15.12 

VABATAHTLIKE PÄEV

 

International Volunteer Day for Economic and Social Development

 
 
 
 
 

 

Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust vabatahtlikkuse tähtsusest ja õhutada rohkemaid inimesi vabatahtlike organisatsioonidega liituma.

 

MÕTLE KAASA

 

Kes on vabatahtlik?

Millised võimalused on sinul vabatahtlikku tööd teha?

Kuidas saavad täiskasvanud vabatahtlikuna ühiskonnas abiks olla?

 

TEGUTSE

 

Aita vabatahtlikuna kaasa mõnes heas algatuses oma kodukohas. Kutsu kaasa ka oma sõbrad.

Kandideeri vabatahtlikuks mõnda arenguriiki. Organisatsioone, kes saadavad vabatahtlikke arengumaadesse on mitmeid, näiteks Arengukoostöö Ümarlaud, MTÜ Mondo ja Continuous Action.

Uuri internetist Vabatahtlike Värava kohta. 

Vaata filmi „Itaalia arst“, mis räägib Itaalia mehest, kes on võtnud enda elueesmärgiks päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus.

Saa osa filmi „Inglise kirurg“ kaudu  Inglise ajukirurgi heategevuslikust tööst Ukrainas.

 

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rääkige klassis vabatahtliku töö olulisusest nii abisaaja kui ka vabatahtliku enda vaatepunktist.

Uurige üheskoos võimalusi vabatahtliku tööks. Viige klassiga läbi HeaTeoTöö päev.

Kutsuge kooli oma kogemustest rääkima keegi, kes on teinud vabatahtlikku tööd Eestis või arenguriigis.

Prindi vabatahtlike päeva plakat ja pane se klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks.

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

05.12
vabatahtlike päev

 

09.12 

KORRUPTSIOONI-VASTANE PÄEV

International Anti-Corruption Day

 
 
 
 
 

 

Päeva eesmärk on tõsta inimeste teadvust korruptioonist, et seda ennetada. Korruptsioon on probleemiks paljudes riikides üle terve maakera ning see õõnestab

inimeste ausust ja demokraatiat. Korrumpeerunud juhid kasutavad oma võimu ebaausate eesmärkide saavutamiseks.

 

Arutlege, millised on korruptsiooni põhjused ja tagajärjed. Rääkige nii väikesema- kui ka suuremamahulisest, igapäevasest ja süstematiseeritud ning poliitilisest korruptsioonist. Teemadega seoses rääkige eetikast.

 

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

09.12
korruptsioonivastane päev

 

10.12 

INIMÕIGUSTE PÄEV

Human Rights Day

 
 
 
 
 

 

ÜRO üldassamblee kiitis 1948. aastal 10. detsembril heaks inimõiguste ülemaailmse deklaratsiooni. Inimõiguste päeva eesmärk on tähistada konventsiooni olemasolu ning austada neid õigusi, mis meil igapäevaselt on. Inimõigused ei ole iseenesestmõistetavad kogu

maailmas. UNESCO on andnud välja deklaratsiooni inimkonna ühistest vastutustest: Universal Declaration of Human Responsibilities. Selle järgi on igaühe kohustuseks kohelda teisi inimlikult ja hakata vastu fanatismile, vihale ja tõrjutusele.

 

MÕTLE KAASA

 

Mis on inimõigused ja milleks on neid vaja?

Kes on olnud kuulsad inimõiguste eest võitlejad maailmas?

Milliseid juhtumeid tead inimõiguste rikkumisest?

 

TEGUTSE

 

Uuri mõne kuulsa inimõiguste eest võitleja elulugu ja tee kaaslastele selleteemaline ettekanne.

Vaata kaasahaaravat filmi „Õigusemõistmine“, mis räägib rahvusvahelise kriminaalkohtu igapäevatööst.

 

KASUTA ÕPPETÖÖS

 

Korraldage väitlus või arutelu inimõiguste teemal. Tutvustage õpilastele kuulsaid inimõiguste eest võitlejaid (Nelson Mandela, Gandhi, Aun San Suu Kyi) või rääkige tänapäeva suurimatest inimõiguste rikkumistest. 

Kutsuge külla inimõigusi edendavate organisatsioonide esindajaid. Samuti võiks kasutada juhtumianalüüse, näiteks võrrelda Ghana kullakaevanduses töötava lapse ja Eesti õpilase inimõigusi.

Õpilased tutvuvad paarides ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooniga ning joonivad seal alla kohad, mida nad peavad oluliseimateks. Arutlege, kuidas deklaratsioonis toodud inimõigusi rakendatakse Eestis ja mujal maailmas.

Õpilased valivad paarikaupa või väikestes gruppides välja inimõiguste deklaratsioonist ühe artikli ning jälgivad nädala jooksul ajalehtedes või ajakirjades käsitletud küsimusi, mis seostuksid deklaratsioonist valitud artikli teemaga. Õpilased hindavad kogutud materjali põhjal inimõiguste rakendamist. Kas foto või uudis räägib inimõiguste piiramisest või nende tagamise positiivsetest saavutustest? Õpilased koostavad valitud fotodest ja artiklitest kollaaži, pealkirjastavad oma töö vastavalt valitud inimõiguste deklaratsiooni artiklile ning esitlevad oma tööd kogu klassile.

Prindi inimõiguste päeva poster ja pane see klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks.

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

10.12
inimõiguste päev

 

16.12 

KODANIKU- ja POLIITILISTE ÕIGUSTE PÄEV

 
 
 
 
 

 

Rahvusvaheline pakt kodanikuõiguste ja poliitiliste õiguste kohta avati allakirjutamiseks New Yorgis 16. detsembril 1966. aastal. Eesti ühines kodanikuõiguste ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga 1991. aastal. Paktile allakirjutanud riigid kohustuvad kinni 

pidama üksikisiku kodanikuõigustest ja poliitilistest õigustest, sealhulgas õigusest elule, usuvabadusest, sõnavabadusest, kogunemisvabadusest, valimisõigusest ja õigusest õiglasele kohtumõistmisele. Kõik ÜRO riigid ei ole senini paktile alla kirjutanud.

 

FILMISOOVITUS:

„Saades bangladeshlaseks“ – kodakontsuseta Bihaaride võimalus esimest korda oma riigis hääletada.

„Valgevene õppetund“ – film, milles näeme, kuidas ja kas on võimalik teismelistel muuta maailma, milles nad elavad ning hakata vastu totalitaarsele korrale Valgevenes.

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakirjani- kutööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

16.12
kodaniku- ja poliitiliste õiguste päev

 

18.12 

NAISTE DISKRIMINEERIMISE VASTANE PÄEV

 
 
 
 
 

 

1979. aastal võeti ÜRO egiidi all vastu konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Rahvusvaheline leping sätestab meetmed naistevastase diskrimineerimise kõrvaldamiseks konventsiooniga ühinenud riikides. Eestis jõustus 

konventsioon 20. novembril 1991. aastal. Eestis on loodud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoht, kelle ülesandeks on jälgida soolise võrdõigus- likkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist.

 

Arutlege naiste võrdõiguslikkuse võimalustest maailmas ja Eestis. Miks makstakse naistele sama tööd tehes vähem palka? Mis ametikohadele eelistatakse palgata mehi? Miks?

 

FILMISOOVITUS:

„Umoja, küla, kuhu mehi ei lubata“ – hüljatud vägistamiseohvrid on asutanud oma küla Keenias.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“ – kolm lühifilmi võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis.

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

18.12
naiste diskrimineerimise vastane päev

 

18.12 

MIGRANTIDE PÄEV

 

International Migrants Day

 
 
 
 
 

 

Sel päeval 1990. aastal kiitis ÜRO peaassamblee heaks migrantidest tööliste ja nende pereliikmete kaitset puudutava üldlepingu. Päeva tähistamise eesmärgiks on rõhutada võõrtööjõu inimõigusi, vabadusi ning kaitset. Migrandid aitavad kaasa

majanduse kasvule ja arengule, nad rikastavad ühiskondi kultuurilise mitmekesistumisega, teadmiste ja tehnoloogiatega ning nad aitavad tasakaalustada inimeste vanuselist demograafilist jaotumist.

 

Arutlege migratsiooni, selle põhjuste, tagajärgede, ohtude teemadel nii globaalselt kui ka Eesti kontekstis. Kutsu kooli näiteks immigrandist külaline, IOMi (International Organisation for Migration) või muu organisatsiooni esindaja.

 

FILMISOOVITUS:

„Hanna ja Violka“ – väga isiklik film Itaalia haige mehe eest hoolitsevast Poola naisest. 

„Bristoli rattaprojekt“ – sümpaatne film ratastest, ringlusest ja pagulusest Suurbritannias.

„Paradiis – kolm reisi selles maailmas“ – miks Aafrika noor pigem sureb teekonnal Euroopasse, kui jääb kodupaika?

IFAD: „Sending money home“ – räägib migrantide poolt teenitud töötasu tagasi koju saatmise ülemaailmsest ulatusest ja voogudest.

„Qadir – noore afgaani teekond“ – siiras ja haarav dokumentaal noorest afgaani põgenikust, kes kodumaale tagasi pöördub.

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

18.12
migrantide päev

 

20.12 

SOLIDAARSUSE PÄEV

International Human Solidarity Day

 
 
 
 
 

 

Esimesel vaesusevastasel aastakümnel (1997–2006) kinnitas ÜRO üldassamblee 20. detsembri rahvusvaheliseks inimliku solidaarsuse päevaks. Üldassamblee tuletas meelde, et solidaarsus on üheks neist universaalsetest väärtustest, millele inimeste ja

rahvaste vaheline suhtlemine peaks tuginema. Päeva eesmärk on rõhutada mitmekesisust, teadvustada avalikkusele solidaarsuse olulisust, julgustada debatte, mis on seotud solidaarsuse ja vaesuse vastu võitlemisega, et liikuda turvalisema ja rahumeelsema maailma poole.

 

Korraldage plakatite või sotsiaalreklaamide konkurss. Rääkige solidaarsusest ja arutlege, kui solidaarsed on õpilased üksikisikute, klassi, eestlaste või maailmakodanikena.

 

FILMISOOVITUS:

„Lillede saar“ – irooniline saaga tänapäeva ebavõrdsest maailmast. 

„Inglise kirurg“ –  Inglise ajukirurgi heategevuslik töö Ukrainas.

 

Kommentaarid

Nähtav ainult selle arvuti praeguses veebilehitsejas, lisatakse printimisse

20.12
solidaarsuse päev