Seminar “Haridus maailma päästmas”

Seminari kokkuvõte

Reedel, 15. novembril 2013 toimus seminar „Haridus maailma päästmas”, mille eesmärk oli hinnata maailmahariduse hetkeseisu Eestis ning analüüsida säästvat arengut toetava hariduse ja maailmahariduse koostöövõimalusi. Seminari korraldas MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus koostöös UNESCO Eesti Rahvusliku komisjoniga ning seda toetas Eesti Välisministeerium ning Euroopa Liit projekti “Global Dimension in Social Sciences subjects in Formal education” kaudu.

Seminari sissejuhatuseks kuulasid osalejad Severn Suzuki kõnet Rio de Janeiro tippkohtumiselt 1992. aastal, kus ta 14-aastasena esitas maailmaliidritele üleskutse teha õigeid otsuseid tulevaste põlvkondade jaoks. Eestikeelse tõlke leiate siit. Tema kõne kutsus seminaril osalejaid mõtlema sellele, kuidas kasvatada ka Eesti noortest temasuguseid aktiivseid maailmakodanikke.

Seminari avas Irene Käosaar, Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja, kes kinnitas Haridusministeeriumi huvi toetada maailmahariduse ja säästvat arengut toetava hariduse väärtusi Eesti haridussüsteemis. Kerli Gutman, UNESCO Eesti Rahvusliku komisjoni peasekretär, rõhutas, et UNESCO kontekstis mõistetakse maailmaharidust ja säästvat arengut toetavat haridust ühe terminina ning tegelikkuses on nendel kahel mõistel palju kattuvusi. Ka tõi ta välja, et praegu on ÜROs käimas uute aastatuhade arengueesmärkide koostamise protsess ning ilmselt saab haridusel ja jätkusuutlikul arengul olema uutes eesmärkides veel olulisem koht kui varem. Säästvat arengut toetav haridus on teemaks ka UNESCOs ning 2015 aasta saab olema Euroopa Liidus arengukostöö aasta, mille kaudu Euroopa Komisjon soovib suunata liikmesriikide tähelepanu globaalsetele väärtustele. Vaata ka “Unesco – how to save the World” presentatsiooni.

Maailmahariduse ekspert Peter Davis Ühendkuningriigist tutvustas oma ettekandes uut maailmahariduse uuringut, mis  annab ülevaate maailmahariduse seisust 13 Euroopa riigist sh. Eestis. Ta tõi esile ka varasemate uurimuste tulemusi, tuues välja, millistesse ainetesse on maailmahariduse teemad lõimitud ning millised on tavalised probleemid, mis esinevad, kui tegeletakse maailmaharidusega seotud väärtuste, oskuste ja hoiakute õpetamisega.

Mondo Maailmahariduskeskuse juhataja Johanna Helin tutvustas keskuse tegevusi Eestis. Tema järgi võiks maailmaharidus koostöös keskkonnaharidusega luua Eestis ühtse säästvat arengut toetava hariduse mudeli, kuhu on lõimitud lisaks keskkonnateemade ka jätkusuutlikuse sotsiaalkultuuriline ja majanduslik aspekt, seda nii kohalikul kui globaalsel tasandil.

Imbi Henno, Hariduministeeriumi üldhariduse osakonna peaekspert rõhutas, et olemas ei ole üks-üheseid definitsioone säästvat arengut toetava hariduse kohta. Hariduse sotsialiseerumis-, kutseharidus- ja üldharidusliku funktsiooni kõrval on säästvat arengut toetava hariduse kontekstis väga oluline hariduse ümberkujundav ülesanne. Henno tutvustas ka keskkonnahoidliku hariduspoliitika arenguetappe ning rõhutas, et säästvat arengut toetavas hariduses on väga oluline nende väärtushinnangute ja hoiakute kujundamine, millele tugineb säästev areng. Säästvat arengut toetav haridus peaks olema lõimitud kõikidesse õppeainetesse läbivate teemade kaudu. Imbi Henno presentatsiooni leiad siit.

Marit Suurväli, Keskkonnaministeeriumi keskkonnahariduse büroo juhataja rõhutas veelkord haridussüsteemi olulisust jätkusuutliku arengu toetamisel ning toonitas, et sarnast lähenemist toetavad nii Agenda 21 kui ÜRO jätkusuutlikku arengut toetava hariduse dekaad, samuti ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).  Jätkusuutlikku arengut toetav haridus hõlmab kõiki haridussüsteemi aspekte, sisaldades endas nii sotsiaal-kultuurilist, majanduslikku kui keskkonnaaspekti. Eesti kontekstis toetab keskkonnaministeerium jätkusuutlikku arengut toetavat haridust läbi oma rakendusasutuste – keskkonnaameti, RMK, Eesti Loodusmuuseumi, SA KIKi ning keskkonnaharidust toetavate MTÜde. Marit Suurvälja presentatsiooni leiad siit.

 

Grupitööd

1. Grupp: Strateegia

Grupp vaatles „Elukestva õppe strateegia 2014-2020” eesmärke säästva arengu hariduse seisukohast. Strateegia pole koostatud SAHi edendamiseks, kuid paaris kohas on säästev areng mainitud ning teema on viidud strateegia koostamise juhtkomitee ja nõukoja lauale.

Töögrupp leidis, et peale haridusstrateegia kinnitamist võiks huvigrupid koostöös HTMiga  koostada  selged juhised (guidelines), kuidas SAHi võiks koolis arendada. Juhised peaksid andma üldise suuna sellises vormis, et lugejal tekiks selgus, kuidas panustada. Samas tuleks koolidele jätta piisavalt vabadust ning luua võimalusi vahetada kogemusi ja parimaid praktikaid.

 

2. Grupp: Õpetajakoolitus

SAHi jaoks ei peaks kõrgkoolides olema eraldi õppeainet. Samas ülikool peaks tegelema õpetajate väärtuste ja hoiakute kujundamisega. Ülikooli õppejõud peaksid ka ise saama koolitust.

Arutelu peaküsimus oli, mis ettevalmistust õpetaja vajaks ja eeldaks.

  • Oluliseks peeti temaatilist teadlikkust, teema rakendamise näiteid lõiminguna ja õppematerjalidega tutvumist.
  • Õpetajakoolituse õppekava arendatakse pidevalt, kuid siiski ei ole võimalik absoluutselt kõike sinna mahutada, tuleb teha valikuid. Seetõttu on oluline kasutada olemasolevaid võimalusi, nt teemade käsitlemist didaktika aines ja suuremat sidusust nii ülikooli õppekavas kui eri ainete õpetajate koostööd kooli tasandil. Siiski ei välistatud ka eraldi ainekursuse väljatöötamist ülikooli tasandil.
  • Tähtis märksõna on kontekstuaalsus, Eesti ja kohaliku teema või probleemi asetamine avaramasse raami, seoste loomine ja näidete toomine.
  • Toetada ja soodustada võiks õpetajakoolituse üliõpilaste õppimist välismaal – isiklik kogemus kasvatab emaatiat ja avardab silmaringi.
  • Väga olulised on õpetaja enda väärtused ja hoiak, avatus teemaga tegelemiseks ja valmisolek koostööks kolleegidega.
  • Erinevaid koostöövõimalusi tuleks ära kasutada maksimaalselt, sh eri organisatsioonide ja institutsioonidega, nt Mondo, EV Välisministeerium.
  • Suur mõju on koolikultuuril tervikuna. Kuna see sõltub suuresti koolijuhist, mil määral toetatakse või õhutatakse õpetajate koostööd, tuleks tegeleda koolijuhtide teadlikkuse tõstmisega.
  • Lõpuks rõhutati täienduskoolituse vajadust. Paljud õpetajad on suure kogemuse ja metoodilise pagasiga, kuid teadmised vajavad värskendamist. Sama kehtib ka ülikooli õppejõudude kohta. Ei saa loota, et ettevalmistus kogu eluks tuleb esmakoolituse kauadu

 

3. Grupp: Hindamine

Grupitöö käigus arutleti selle üle, et säästva arengu hariduses on olulisel kohal väärtuste ja oskuste kujundamine, mida aga otseselt hinnata ei saa. Hindamise asemel saab aga õpetaja suunata õpilasi oma väärtuste üle reflekteerima, neid märkama ja mõtestama. Väärtusi kiputakse õpetama teadmistekeskselt, samas peaks nende üle just arutlema. Lisaks toodi välja, et kuna väärtused ja hoiakud väljenduvad meie tegudes, siis peab ka õpetaja oma isiksuse ja tegudega olema eeskujuks.

Toodi välja ka probleem, et õpetajad ei ole saanud koolitust, et toetada väärtuste kujunemist, samuti seda, et õppekava õpitulemused on pigem teadmistekesksed. Leiti, et õpetaja ei pea väärtuste õpetamisel ja säästvat arengut toetavas hariduses jääma klassis toimuvates aruteludes neutraalseks, kasutada võib nn partisanipedagoogikat, mis tähendab, et teema avatakse multiperspektiivselt, õpilasi suunatakse allikakriitikale ja analüüsile, kuid samas ei unustata oma laiemat sihti – kujundada õpilastest jätkusuutlikke väärtusi kandvaid maailmakodanikke.

 

Lõunat pakkus seminari osalejatele Miku Vegan Kohvik, kelle menüüs olid ainult taimetoidud.

 

Pärastlõunal tutvuti erinevate koolide praktiliste näidetega. Kurtna kool tutvustas mesitarude projekti ning projekti „Õpilane kui teadlik tarbija”. Rocca al Mare kool jagas loodusklassi õuesõppe meetodi kogemust, milles osalevad kõik kooli õpilased kord aastas. Diana Tamm MTÜ Mondost tegi ettekande sellest, kuidas aitavad sõprussuhted koolidega Afganistanis, Ghanas ja Keenias Eesti koolides säästva arengu teemasid õpetada. Aafrika kakao koalitsiooni haridusekspert Afia Asamoa Owusu jagas oma kogemusi keskkonnaharidusest Ghanas.  Make Chocolate Fair kampaania Eesti koordinaator Siisi Saetalu rääkis veel seminari lõpetuseks sellest, kuidas kaasatakse koole ja noori inimesi kampaaniasse, mille eesmärk on võidelda kakaokasvanduste ebainimlike tööolude vastu ning mis mõju on sellel jätkusuutlikule arengule.

 

Seminaril osalesid õpetajad, haridusametnikud ja MTÜde esindajad – kaasatud olid ka eksperdid Inglismaalt ja Ghanast. Vaata ajakava ja kutset siit.

 

Märkimisväärne oli ka see, et järgmisel päeval Eestit esimest korda külastanud ÜRO peasekretär Ban-Ki Moon tõi oma esinemises Tallinna ülikoolis esile samad teemad kui reedene seminar: ta rõhutas kliimamuutuste vastu võitlemise ja uute säästva arengu eesmärkide tähtsust ning vajadust maailmakodanike järele, kes mõistavad arengumaade väljakutseid ja omavad globaalset visiooni ühiste lahenduste leidmiseks.

 

Lisainfo:
Johanna Helin, johanna@mondo.org.ee, mob: 53490814
Kerli Gutman, kerli.gutman@unesco.ee