Tööliste õigused ja lapstööjõud

Tänapäeva tööstus ning tootmine on üleilmastunud ning selle keeruline tarneahel ühendab riike, töötajaid ning tarbijaid üle kogu maailma. Üldiselt on selle protsessi juures prioriteediks kasumi teenimine ning tootmise efektiivsus. Seejuures võib ka juhtuda, et tööliste ning laste õigustele vaadatakse läbi sõrmede. Viimasel ajal on hakatud sellele ka tähelepanu juhtima ning rambivalgusse on tõstetud tööliste õiguste rikkumine ning lapstööjõu kasutamine kanga- ja šokolaaditööstuses.

Kangatööstus

Kangatootmine on ülemaailmne tööstus. Kangas toodetakse sageli teisel pool maailma teises keele- ja kultuuriruumis, võrreldes sellega, kus lõpptoode müüakse. Tehingud toimuvad keerulise agente, alltöövõtjaid ning tarnijaid ühendava võrgustiku kaudu. Valdkond on nii killustunud, et isegi ettevõtted, kelle eestvedamisel kangatööstus toimib, ei tea alati täpselt, kus ja millistes tingimustes nende tooted valmivad.

the cotton harvest by children in Burkina Faso

the cotton harvest by children in Burkina Faso. Gilles Paire

Suurem osa töötajaid ei ole oma õigustega kursis ning tehase juhatus ei luba neil ka ühingut moodustada. Väikesed palgad on kangatööstuse töötajate hulgas suur probleem üle kogu maailma. Valitsused seavad miinimumpalgad väga madalaks, et välisinvestoreid ligi meelitada. Paljudes kangast eksportivates maades ei võimalda miinimumpalk inimväärset elu. Madalate palkade tõttu peavad töötajad äraelamiseks sageli laenu võtma ning neil puuduvad säästud toimetulekuks ootamatu töökaotusega haiguse, tehase ettehoiatamata sulgemise, tulekahju või hoone kokkuvarisemise tõttu.

Paljudes kangatehastes on puudulikud ohutustingimused. Probleeme on palju: ebaseaduslik ehitustöö, ülerahvastatud tehased, ohtlikud elektrisüsteemid ja -tehnika, puudulikud tuletõrjevahendid, varuväljapääsud ning koolitus. Vastavasisulised üleskutsed jäävad tihti valitsuse ning tööstusjuhtide poolt tähelepanuta. Alates 1990. aastast on Bangladeshis hukkunud vähemalt 2200 kangatööstuse töötajat ning tuhanded on saanud vigastada enam kui 300-s ohutusnõuete rikkumise juhtumis. Näiteks varises 24. aprillil 2013 Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku viit kangatehast majutav Rana Plaza hoone, nõudes 1135 inimelu. Eelmisel päeval olid hoone seintesse ilmunud praod, sellest hoolimata olid tuhanded kangatööstuse töötajad sunnitud hoone ülemiste korruste tehastesse tööle minema.

Üheks peamiseks kangamaterjaliks on puuvill. Vee imavuse ning vastupidavuse tõttu on puuvill kõige olulisem naturaalne kiud tekstiili- ja rõivatööstuses. Tänapäeval toodetakse puuvilla enam kui 80 riigis kõigil kuuel kontinendil. Puuvilla kasvatamiseks on vajalik öökülmadeta soe ilm, palju päikest ja vett. Aastane puuvillasaak on umbes 25 miljonit tonni, mis moodustab ülemaailmsest tekstiilkiu toodangust kolmandiku, ning sellest oleks võimalik toota ligikaudu 60 miljardit T-särki. Puuvillatööstus on üle maailma väga oluline tööandja, näiteks Aasias töötab selles valdkonnas üle 15 miljoni inimese. 99% maailma puuvillatalunikest elab majanduslikult vähem arenenud maades ning harib vähem kui kaht hektarit maad. Tihti ei jätku vajalikke teadmisi ning ressursse, et end ja oma peret ohtlike kahjurite eest kaitsta.

Šokolaad ja kakaoistandused

Eurooplased ning ameeriklased söövad inimese kohta keskmiselt 5,2 kg šokolaadi aastas[1]. Kuigi suurem osa šokolaadi tarbitakse põhjapoolkeral, pärineb 70% maailma kakaoubadest neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ning Kamerunist. 5,5 miljonile väiketalunikule on kakaokasvatus põhiline sissetulekuallikas ning lõunapoolkeral teenib sellega elatist 14 miljonit põllumajandustöötajat koos perekondadega[2].

Lõunapoolkera kakaotootjad saavad keskmise šokolaaditahvli hinnast väga väikese osa. Kakaoubade hind on alates 1980. aastatest kiiresti langenud, millega on kaasnenud ka talunike vähenenud sissetulekud. Talunikel ei ole võimalik katta kakaotootmise kulusid, rääkimata uute kakaopuude istutamisest või väetisesse ja kahjuritõrjesse investeerimisest. Kulude vähendamiseks ekspluateerivad rahalistes raskustes talunikud töötajaid või kasutavad lapstööjõudu, millega halvemal juhul võib kaasneda ka inimkaubandus. Tänapäeval töötab Lääne-Aafrika kakaoistandustes kuni 2 miljonit last, suurem jagu neist tingimustes, mis kahjustavad nii füüsilist kui ka vaimset tervist ning võtavad neilt võimaluse hariduseks. Unicefi hinnangul on maailmas kokku umbes 200 miljonit lapstöölist.

Kakaoturu tihedas konkurentsis on vaid mõned suured tegijad. Samal ajal kui suured korporatsioonid võitlevad suurema turuosa ja kasumi eest, lepivad kakaotalunikud aina väiksema osaga tulust. Põhilised kakaotöötlusettevõtted moodustavad kokku 56% toorkakaoturust[3]. Seitse ettevõtet toodavad kaks kolmandikku šokolaadist. Piisav sissetulek ei ole kakaotalunike ja nende perekondade elu parandamiseks ainus hädavajalik tingimus – kogu kakao väärtusahel talunikust šokolaadifirmani vajab arvestatavat läbipaistvust.

Lõunapoolkeral on juba tuhanded talunikud ühinenud eetilise kaubanduse sertifitseerimissüsteemidega, mis garanteerivad neile sotsiaalseid, majanduslikke ning keskkonnatoetusi. Ettevõtetele, talunikele ja kauplejatele mõeldud sertifitseerimisstandardi loomisega tegelevad põhiliselt kolm organisatsiooni: Fairtrade International (www.fairtrade.net, www.fairtrade.ee), Rainforest Alliance (www.rainforest-alliance.org) ning UTZ Certified (www.utzcertified.org).

Ideid õppetööks

  • Uuri, mis on märgiste Fairtrade International, Rainforest Alliance ning UTZ Certified erinevused. Missugune neist märgistest on kõige laiaulatuslikum, missuguseid tingimusi need märgised tootjatele seavad, missugust märgist kasutatakse kõige rohkem? Kas nende märgiste juures on ka pahupooli, kas on näiteid nende kurjast ärakasutamisest või kohaliku majandusolukorra halvendamisest?
  • Vali üks maailma suurettevõte ning otsi infot selle ettevõte tehaste olukorra ning seal töötavate inimeste töötingimuste kohta. Nimeta ettevõtte tootmisprotsessi tugevusi ja nõrkusi, häid ja halbu külgi. Analüüsi, kuidas ja mida oleks võimalik tootmisprotsessis muuta, et see oleks inimsõbralikum või mida oleks teistel selle ettevõtte tootmisprotsessist õppida.

 

[1] International Cocoa Organization (2012): Quarterly bulletin of Cocoa Statistics, Volume XXXVIII No. 1, Cocoa Year 2011/12, tabel 41

[2] Tropical Commodity Coalition (2010): Cocoa Barometer 2010, lk 3; Hütz-Adams, F., Fountain, A.C. (2012): Cocoa Barometer 2012

[3] International Cocoa Organization (2012): Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics, Volume XXXVIII No. 1, Cocoa Year 2011/12