Harjutus 2 – Võrdne kohtlemine

Kestliku arengu eesmärkideks on ka vaesuse vähendamine, tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse parandamine. Kas võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused on tänapäeval kõigile tagatud? Missugused eraelulised tegurid meie elujärge vaikimisi mõjutavad? Tutvu Maria võimalike elukäikudega ning mõtiskle, kas ja kuidas saab meie ühiskonda õiglasemaks muuta.

algusesse eelmine

Saage tuttavaks.

See on Maria

Ta on armunud...

Aleksisse Jaanasse

Võib juhtuda, et Maria ja Jaana peavad elama kokkuhoidlikumalt kui nende heterosõbrad, sest Eestis on suur sooline palgaõhe. See tähendab, et naise brutotunnitasu on mehe omast neljandiku võrra väiksem. Seepärast on kahel kooselaval naisel suurem oht sattuda rahalisse kitsikusse.

Üks naiste madalama sissetuleku põhjus on see, et nad saavad meestega võrreldes sama töö eest vähem raha, sõltumata sellest, kas nad teevad kõrgema või madalama kvalifikatsiooniga tööd. Teisisõnu, meesjuhile makstakse kõrgemat töötasu kui naisjuhile ning meesmüüjale kõrgemat kui naismüüjale.

Tüdrukuid ja poisse suunatakse maast madalast huvituma eri teemadest, mis väljendub hiljem ka nende töövalikutes. Arvatakse ekslikult, et naistele sobivad vaid hoolitsemisega seotud tööd (õpetamine, õendus jms), meestele aga juhtivad ja tehnilised tööd (IT, mehaanika jms). Kahjuks väärtustatakse „naiste töid“ ühiskonnas vähem. Tehnilisi alasid peetakse tähtsamaks kui sotsiaalseid või hariduslikke. Ent lasteaiaõpetajat on vaja niisama palju kui IT-juhti!

Aga mis saab siis, kui...

Aga mis saab siis,

kui Maria ja Jaana...

pole eestlased? on eestlased?

Siis võib juhtuda, et nende keskmine töötasu on kõrgem kui teistel Eestimaa naistel, sest sageli arvavad tööandjad ekslikult, et eestlannad väärivad kõrgemat palka kui teised eestimaalannad.

Sageli on osal inimestel teiste ees mingid eelised. Näiteks võib eestlasel olla Eestis lihtsam tööd leida kui mitte-eestlasel. Ta ei pruugi olla professionaalsem, ent ta on eestlane. See tähendab, et eestlasena on tal teiste eestimaalaste ees privileeg. Oma privileege tuleb aga märgata, ei tohi olla privileegipime!

mõtlemiseks...

Kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud, olgu nad mehed või naised, vallalised või paarisuhtes, lapsevanemad või mitte, homo- või heteroseksuaalid, eestlased või venelased, infotehnoloogid või kunstnikud! Näe inimest!

tagasi algusesse

Siis võib juhtuda, et nad peavad olema eriti kokkuhoidlikud, sest kõige madalamat brutotunnitasu saavad Eestis mitte-eesti naised. Teisisõnu, sageli diskrimineeritakse neid tööalaselt nii rahvuse kui ka soo tõttu.

Diskrimineerimine tähendab, et mõnda inimest koheldakse samaväärses olukorras halvemini kui teist, näiteks ei võeta teda tööle, sest ta on homoseksuaal, venelane, moslem vms. Inimesi diskrimineeritakse soo, seksuaalse orientatsiooni, erivajaduse, rahvuse, usutunnistuse vm põhjal.

Topeltdiskrimineerimine tähendab, et inimest koheldakse halvemini mitme tunnuse põhjal. Näiteks võib Eestis elaval vene lesbil olla raskem tööd saada kui eesti heteronaisel või vene heteromehel, sest ta kuulub vähemusse kolme tunnuse põhjal: rahvus, sugu ja seksuaalne orientatsioon.

mõtlemiseks...

Koos elades muretsevad nad raha pärast vähem, sest kooselu ei tähenda vaid armastust. See tähendab ka teineteisele majandusliku turvatunde pakkumist, ent vahel ka teineteise sissetulekutest sõltumist.
Maria sissetulek võib aga olla Aleksi omast väiksem, sest Eestis on suur sooline palgaõhe. See tähendab seda, et naise brutotunnitasu on mehe omast neljandiku võrra väiksem.

Üks naiste madalama sissetuleku põhjus on see, et nad saavad meestega võrreldes sama töö eest vähem raha, sõltumata sellest, kas nad teevad kõrgema või madalama kvalifikatsiooniga tööd. Teisisõnu, meesjuhile makstakse kõrgemat töötasu kui naisjuhile ning meesmüüjale kõrgemat kui naismüüjale.

Tüdrukuid ja poisse suunatakse maast madalast huvituma eri teemadest, mis väljendub hiljem nende töövalikutes. Arvatakse ekslikult, et naistele sobivad vaid hoolitsemisega seotud tööd (õpetamine, õendus jms), meestele aga juhtivad ja tehnilised tööd (IT, mehaanika jms). Kahjuks väärtustatakse „naiste töid“ ühiskonnas vähem. Tehnilisi alasid peetakse tähtsamaks kui sotsiaalseid või hariduslikke. Ent lasteaiakasvatajat on vaja niisama palju kui IT-juhti!

aga mis siis saab, kui...

Aga mis saab siis,

kui Maria ja Aleks...

pole eestlased? on eestlased?

Siis võib juhtuda, et nende töötasu on kõrgem kui teistel eestimaalastel, sest sageli arvavad tööandjad ekslikult, et eestlased väärivad kõrgemat palka kui teised eestimaalased.

Tihti on osal inimestel teiste ees mingid eelised, hüved. Näiteks võib eestlasel olla Eestis lihtsam tööd leida kui mitte-eestlasel. Ta ei pruugi olla professionaalsem, ent ta on eestlane. See tähendab, et eestlasena on tal teiste eestimaalaste ees privileeg. Oma privileege tuleb aga märgata, ei tohi olla privileegipime!

aga mis siis saab, kui...

Aga mis saab siis, kui

Maria ja Aleks otsustavad...

saada lapsed, ...saada lapsed?

ent näevad siis, et armastus on otsas ja lähevad lahku?

Siis võib Maria avastada, et tal on majanduslikult raskem toime tulla kui Aleksil. Nimelt, palgalõhe tõttu võib tema sissetulek olla oluliselt madalam kui Aleksi oma. Tal on ka raske väikese lapse kõrvalt tööle naasta. Kuigi Eestis on lastevanemate diskrimineerimine seadusega keelatud, teevad mitmed tööandjad seda siiski. Ka Maria tööandja ei taha talle töökohta tagasi anda. Õnneks teab Maria oma õigusi, ta esitab soolise võrdõiguslikkuse volinikule kaebuse ja saab oma töökoha tagasi.

mõtlemiseks...

Siis võib Maria karjääri tekkida pikem paus ning tal tuleb hiljem hakata seda uuesti üles ehitama. Maria võib avastada, et ta sõltub majanduslikult väga palju Aleksist. Õnneks on eesti isadel võimalik samamoodi jääda vanemapuhkusele. Seda Aleks teebki, panustades niimoodi pereellu võrdselt Mariaga.

mõtlemiseks...

Siis võib juhtuda, et nad peavad elama kokkuhoidlikumalt, sest neid võidakse rahvuse tõttu tööalaselt diskrimineerida. See tähendab, et nad võivad saada oma töö eest madalamat palka ning neil võib olla raskem leida oma oskustele vastavat tööd. Eriti Jaanal, keda võidakse diskrimineerida nii soo kui ka rahvuse tõttu.

Tihti on osal inimestel teiste ees mingid eelised, hüved. Näiteks võib eestlasel olla Eestis lihtsam tööd leida kui mitte-eestlasel. Ta ei pruugi olla professionaalsem, aga ta on eestlane. See tähendab, et eestlasena on tal teiste eestimaalaste ees privileeg. Oma privileege tuleb aga märgata, ei tohi olla privileegipime!

Mitmetel eestimaalastel võib olla raskem leida tasuvat tööd, sest nad ei oska piisavalt eesti keelt. Loomulikult on keeleoskus väga oluline. Ent sageli ei sõltu see vaid inimese usinusest või laiskusest, vaid muudestki teguritest. Näiteks, kas kodukohas pakutakse kvaliteetseid keelekursuseid? Kas on raha nende eest maksta? Kas on aega töö või kooli kõrvalt kursustel käia? Kas on üldse kellegagi õpitut harjutada? Seega, keeleoskuse arendamisel on väga oluline roll tugivõrgustikul, muu hulgas riiklikul haridussüsteemil.

Diskrimineerimine tähendab, et mõnda inimest koheldakse samaväärses olukorras halvemini kui teist, näiteks ei võeta teda tööle, sest ta on homoseksuaal, venelane, moslem vms. Inimesi diskrimineeritakse soo, seksuaalse orientatsiooni, erivajaduse, rahvuse, usutunnistuse vm põhjal.

Topeltdiskrimineerimine tähendab, et inimest koheldakse halvemini mitme tunnuse põhjal. Näiteks võib Eestis elaval vene lesbil olla raskem tööd saada kui eesti heteronaisel või vene heteromehel, sest ta kuulub vähemusse kolmel põhjusel: rahvus, sugu ja seksuaalne orientatsioon.

aga mis saab siis, kui...