Kestliku arengu eesmärgid

Kestliku arengu eesmärgid (KAE) on 17 ülemaailmset eesmärki, mis on seatud ÜRO poolt aastaks 2030. Nende eesmärkidega püütakse saavutada tasakaalu planeedi piiratud ressursside ja inimeste heaolu vahel.

KAE võeti vastu 2015. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tippkohtumisel New Yorgis. See tähendab, et kõik ÜRO liikmesriigid (praeguseks 193 riiki, st kõik maailma riigid, v.a. Vatikan ja Palestiina) teevad 2030. aastani jõupingutusi just nende eesmärkide täitmiseks. KAEdele eelnesid 8 aastatuhande arengueesmärki, mis kinnitati 2000. aasta ÜRO tippkohtumisel 15 aastaks.

Loe rohkem taustainfo artiklist “Kestliku arengu eesmärgid”.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

1. eesmärk. Kaotada vaesus

Kaotada vaesus kõikjal ja kõigis selle esinemisvormides.

Äärmusliku vaesuse piirmääraks loetakse 2,15 USA dollarit päevas. Kuigi COVID-19 pandeemia ja sõjad viisid trendi langusesse, siis üldjoontes on areng olnud positiivne – äärmuslikus vaesuses elavate inimeste arv on maailmas vähenenud 30 aastaga 36%-lt 1990. aastal (1,89 miljardit) 9,2%-ni 2022. aastal (719 miljonit).

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

2. eesmärk. Kaotada nälg

Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja täisväärtuslikum toitumine ning toetada kestlikku põllumajandust.

Meie koduks olev planeet Maa toodab rohkem kui piisavalt toitu kõigile, kuid see on ebavõrdselt jaotatud – igal kolmandal inimesel (2,3 miljardit) puudub regulaarne juurdepääs toidule. Kroonilise alatoitumise all kannatab iga kümnes inimene (828 miljonit). Alatoitumine tabab eriti rängalt lapsi – see on üks peamistest surmapõhjustest alla viieaastaste laste hulgas ning 148 miljonil lapsel on nälja tõttu nende kasv pidurdunud.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

3. eesmärk. Hea tervis ja heaolu

Tagada kõigile hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul.

Ülemaailmne keskmine eluiga on aastaks 2019 tõusnud 73,2 aastani, kuid selleks, et seda eluiga täiel määral nautida, on vajalik ka hea tervis. Maailmas on endiselt umbes 400 miljonit inimest, kel puudub juurdepääs arstiabile. Nii keskmise eluea kui ka meditsiinilise abi kättesaadavuse osas on riigiti ja regiooniti suured erinevused.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

4. eesmärk. Kvaliteetne haridus

Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada elukestvat õpet.

Kvaliteetne ja tulevikku vaatav haridus annab inimestele mõjuvõimu, teadmised ja sihikindluse muuta nii oma elu kui ka ühiskonda. Selle vundamendiks on kättesaadav ning kvaliteetne algharidus. Kestliku arengu eesmärkidele eelnenud aastatuhande eesmärk oli 2015. aastaks tagada kõigile lastele maailmas tasuta algharidus. Kuigi päris selleni ei jõutud, käib tänaseks peaaegu 90% lastest algkoolis – samas vaestes majapidamistes väheneb see arv 74%-ni.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

5. eesmärk. Sooline võrdõiguslikkus

Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi.

Sooline võrdõiguslikkus pole mitte ainult inimõigus, vaid ka rahuliku ja jätkusuutliku maailma alus – see on läbivalt kõigi teiste eesmärkidega seotud. Kuigi haridusvaldkonnas on soolise võrdõiguslikkuse suunas juba edusamme (vt 4. eesmärk), kannatavad naised ja tüdrukud jätkuvalt diskrimineerimise ja vägivalla all igal pool maailmas. ÜRO 2021. aasta andmetel on maailmas 641 miljonit naist, kes on lähisuhtevägivalda vähemalt korra elus kogenud. Kuigi probleem on laiaulatuslik, ei ole 49 riigis jätkuvalt seadusi, mis naisi koduvägivalla eest kaitseksid.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

6. eesmärk. Puhas vesi ja sanitaartingimused

Tagada puhas joogivesi, sanitaartingimused ja kestlik veemajandus.

Juurdepääs puhtale veele ja pesemisvõimalustele ning kanalisatsiooni olemasolu on inimese tervise ja heaolu vaatest üheks olulisimaks baasvajaduseks. Kuigi selle saavutamiseks on Maal piisavalt magevett, siis halva majandamise, raiskamise, logistika ja taristu tõttu surevad igal aastal miljonid inimesed, sealhulgas ka lapsed, sest neil ei ole puhtale veele ligipääsu.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

7. eesmärk. Taskukohane ja puhas energia

Tagada kõigile taskukohane, kindel, kestlik ja kaasaegne energia.

Enamik inimestest peab elektrit tänapäevase elu enesestmõistetavaks osaks. Globaalselt oleme teinud palju edusamme – nüüd on 90% elanikkonnal vähemalt mingisugune ligipääs elektrile. Samas peavad 733 miljonit inimest oma igapäevaseid toimetusi tegema elektriühenduseta. See tähendab näiteks seda, et kliinikutel puudub võimalus vaktsiine ja muid ravimeid hoiustada, lastel pole võimalik õhtuti koolitöid teha ning ettevõtetel konkurentsivõimelist äri pidada. 

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

8. eesmärk. Inimväärne töö ja majanduskasv

Toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö.

Kestlik majanduskasv eeldab, et ühiskond loob tingimused töökohtade tekkeks, mis tagavad töötajate õigused ja väärikuse ning stimuleerivad majandust, tegemata samas kahju keskkonnale. Praegu elab ligikaudu 719 miljonit inimest endiselt umbes 2 dollari eest päevas (vt 1. eesmärk), ülemaailmne tööpuudus on 6,2% ja töökoha olemasolu ei taga mitmel pool vaesusest pääsemist. Uusimad hinnangud näitavad, et lapstööjõu all kannatavate laste arv kasvas 2020. aasta alguses üle maailma 160 miljonini, mis tähendas suurenemist 8,4 miljoni võrra viimase nelja aasta jooksul.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

9. eesmärk. Tööstus, innovatsioon ja taristu

Ehitame vastupidava taristu, edendame jätkusuutlikku industrialiseerimist ning soodustame innovatsiooni.

Globaalses lõunas jääb paljudele inimestele kättesaamatuks põhiline taristu, nagu teed, vesi, kanalisatsioon ning internet. Infrastruktuuri on vaja senisest rohkem investeerida, sest nii saame teha hariduse ja arstiabi kättesaadavamaks ning tagada tootlikkuse ja palkade kasvu (samas tagades, et majanduskasv on kestlik, vt ka 8. eesmärk). Paremini välja arendatud taristu suudaks näiteks mitmes Aafrika riigis suurendada tootlikkust 40% võrra. Tootlikkuse tõstmises mängib olulist rolli ka võimalus laenata – kõigest 15,7% Aafrika ja 44,2% Ladina-Ameerika ning Kariibide väikeettevõtetel või -talunikel on praeguse seisuga võimalus laenuga oma tegevust laiendada ja seeläbi tootlikkust tõsta.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

10. eesmärk. Ebavõrdsuse vähendamine

10. eesmärk. Vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel.

Rahvusvaheline kogukond on teinud suuri samme ebavõrdsuse vähendamiseks, kuid rikkuse jagunemine maailma elanike vahel on endiselt väga kaugel võrdsusest: 53% inimestest omab 1% ja 1% inimestest omab 48% kogu maailma rikkusest. Samuti on suurenenud viimase 15 aasta jooksul üle maailma riigisisene ebavõrdsus. 

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

11. eesmärk. Kestlikud linnad ja kogukonnad

11. eesmärk. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks, vastupidavaks ja kestlikuks.

Linnad on majanduse, kultuuri, teaduse, tootlikkuse, sotsiaalse arengu ja palju muu sõlmpunktideks, mistõttu on tähtis muuta linnad turvalisteks elamispaikadeks. Enam kui pool maailma elanikest ehk üle 4,2 miljardi inimese, elab tänapäeval linnades ning prognooside järgi on aastaks 2050 see osakaal juba 70%. Kõige suuremat linnade kasvu on oodata Aafrikas ja Aasias, täpsemalt Indias, Hiinas ja Nigeerias.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

12. eesmärk. Vastutustundlik tootmine ja tarbimine

Tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid.

Jätkusuutmatud tarbimis- ja tootmismustrid – ületarbimine ja keskkonnakahjulike materjalide kasutamine tootmises on kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja reostuse algpõhjusteks. Kriisidega seotud keskkonnaseisundi halvenemise ärahoidmiseks peaksid valitsused, ettevõtted ja kodanikud tegema koostööd, et parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmeid ning arendada ringmajandust.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

13. eesmärk. Kliimamuutuste vastased meetmed

Tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks.

Maailmas ei ole enam ühtegi riiki või piirkonda, mis ei oleks mingil määral mõjutatud kliimamuutustest ning selle tagajärgedest. Kliimamuutustega on sagenenud metsatulekahjud, üleujutused, tormid, kõrbestumine, kuumalained ja pikenenud põuaperioodid, mis intensiivistuvad järgnevatel aastatel ja aastakümnetel. Aastad 2015–2021 olid seitse kõige soojemat aastat inimajaloos.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

14. eesmärk. Ookeanid ja mereressursid

Kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mere elusressursse.

Ookeane on sajandeid nähtud lõputute kalavarude allikana. Sellise suhtumise tagajärjel on praeguseks täielikult ärakasutatud või ülepüütud üle 35% maailma kalavarudest. Kalade ülepüügist on saanud üks suurimaid ohte ookeanide ökosüsteemile. Kuigi majanduslikus plaanis võib näida kasumlik püüda nii palju kui võimalik, siis lisaks mereelustiku mitmekesisusele kannatavad ülepüügi all ka kohalikud kogukonnad, kelle majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltub kalade olemasolust.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

15. eesmärk. Maa ökosüsteemid

Majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine.

Ligi 31% meie planeedi maismaast on kaetud metsaga. Lisaks sellele, et metsad rikastavad Maa atmosfääri hapnikuga ja seovad süsihappegaasi, pakuvad nad toitu ja peavarju mitmesugustele elusolenditele. Nende hulgas on ka 1,6 miljardit inimest, kes sõltuvad otseselt metsadest oma elatise saamisel. Inimtegevuse ja kliimamuutuste põhjustatud kõrbestumine ja metsade hävimine on suureks väljakutseks miljonitele vaesuse piiril elavatele inimestele, kelle peamine sissetulek tuleb põllumajandusest. 

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

16. eesmärk. Rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid

Kestliku arengu saavutamiseks toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagada kõikidele õiguskaitse ning luua kõigil tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid.

Rahu, õiguskaitse ning kaasavad ja tõhusad institutsioonid on kestliku arengu keskmes, üksteist vastastikku tugevdades. Mitmed piirkonnad on viimastel kümnenditel saanud nautida kõrgemat rahu ja turvalisuse taset, kuid paljudes riikides raskendavad inimeste igapäevaelu põhiõiguste rikkumised, konfliktid ja lokkav korruptsioon.

Loe edasi

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

17. eemärk. Üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks

Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus.

Kestliku arengu eesmärgid saab ellu viia ainult tugeva ülemaailmse koostöö abil, mis kaasab inimesi kõigil tasanditel, globaalsest kohalikuni. Selle keskmes peavad olema inimeste ja planeedi heaolu ning partnerluse vundamendiks ühised eesmärgid, visioon, põhimõtted ja väärtused.

Loe edasi

Kestliku aregu eesmärkide taustaartikleid uuendati MTÜ Mondo projektist „Maailmaharidus lasteaiast gümnaasiumini; Eesti panus kestliku arengu eesmärkidesse”, mida toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.