Kõigi meeltega Afganistani tunnetamas

Arhiveeritud — Kategooriad:
• • eesti

Krista Noor, Antsla Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

17. novembril oli minu neljanda korruse kabinet mööblist tühi. Põrandal olid mõned riideribad, mis markeerisid kohti, kuhu poisid või tüdrukud istuma pidid. Seintel olid fotod Afganistanist ja plakatid. 12a klassi neiud olid näinud palju vaeva, et kirjutada välja terve dari keele tähestik ja numbrid. Olin kodust kaasa võtnud mõned liuad ja vaagnad, kust pakkusin õpilastele pähkleid, rosinaid ja apelsine.

Ja siis nad tulid…Kõik koolikaaslased jäid vaatama, sest oli ka, mida vaadata – afgaanide moodi riides poisid ja tüdrukud, mõned neiud olid endale ise burkad õmmelnud. Oli neid, kes olid viitsinud ise oma padja kaasa võtta, sest põrandal istumine pole just kõige mugavam. Kahjuks oli ka igas klassis mõni, kes polnud vaevunud ei riietuma ega muul moel ette valmistuma.

Milleks see kõik? Aga sellepärast, et selle õppeaasta algul said minust ja mu heast kolleegist Ruth Kõivistost Afganistani sõpruskoolide projekti koordinaatorid oma koolis. Meie kooli sõpruskooliks on Aq-Tapa tütarlaste kool Afganistani Kunduzi provintsis. Algul olime üsnagi kõhklevad, sest meie koolist lahkunud kolleeg polnud meile just mitte palju materjali jätnud. Kuid sõpruskoolide projekti koordineerija Maari Ross viis meid projektiga kurssi ja õige pea tundsime end juba palju kindlamalt.

11. oktoobril kohtusime Alatskivi Keskkoolis Afganistani päeval teiste Eesti koolide õpilaste ja õpetajatega, kel on sõpruskoolid Afganistanis. See päev oli väga hästi korraldatud ja sealt koju naastes hakkasid peas juba mingid mõtted tekkima, kuidas projekti oma koolis edasi arendada.
Afganistani tund sai alguse sellest, et soovisime tähistada tuleval nädalal Afganistani püha Eid-al-Adha´d ja pidada sel päeval videokonverentsi oma sõpruskooliga Afganistanis, kuid kahjuks see ei õnnestunud, sest Afganistani koolid lähevad peagi pikale talvevaheajale ja neil on kibekiire eksamite aeg. Siis otsustasimegi teha ise midagi, et õpilased saaksid oma sõpruskooli riigiga paremini tuttavaks. Inglise keele õpetajana oli mul seda kerge teha, sest internetis on piisavalt materjali. Õpilased said valida neile meeldivad teemad esitluseks ja minu poolt oli veel lisatingimus – tuleb riietuda võimalikult sarnaselt õpilastele Afganistanis.

Tunnid toimusid 11b, 7a ja 7b, 12a ja 12b klassides. 12b klassi tund oli ka lahtine tund. Kuus kolleegi ei pidanud paljuks tulla uudistama ja ka ise Afganistani tunnetama. Hiljem kuulsin, et ka veel teisedki oleksid tulnud, kui oleks leidunud rohkem asendusõpetajaid, aga kahjuks oli meil tol päeval mitu õpetajat haiguse tõttu puudu. Mul oli väga hea meel, et kolleeg Ruth tuli appi apelsine koorima, sest minu käed värisesid. Olin närvis, sest lahtisi tunde ei anna ma ju iga päev. Ruth oli ka see, kes kutsus huvijuht Liivia Rebase sellest tunnist fotosid tegema. Tund möödus õpilaste esitlusi kuulates ja vaadates, rosinaid ja pähkleid mekkides, apelsini koorimisest meeldivat aroomi nautides.

Kui esitlused kuulatud said, palusin oma õpilastel kommenteerida, mida nad tunnevad. Neiud, kes olid sallid endale tihedasti ümber pea mähkinud, tunnistasid, et neil on hirmus palav. Palusin neil siis mõelda sellele, kui ebamugav võib olla burkaga palju palavamal maal. Meie klassis oli ainult 20 kraadi võrreldes troopilise Afganistaniga.

Kõik õpilased kinnitasid, et nad olid esitluseks valmistumisel Afganistaniga palju paremini tuttavamaks saanud. Lubasin, et nende teadmised saavad peagi lisa. 25. novembril on Antsla Gümnaasiumis Afganistani sõpruskooli päev. Külla tulevad Aryan Sarwiri, kel õnnestus Afganistani Helmandi provintsist sõja eest põgeneda ning Maari Ross Jaan Tõnissoni Instituudist. Auditooriumis on kõigi klasside esindajatel võimalus vaadata lühifilmi ja kuulata Maari reisimuljeid Afganistanist. Valisin kodunduse klassis ingliskeelseks vestlusringiks Aryaniga lootes, et seal Afganistani maiustusi valmistades sujub jutt meeldivate aroomide keskel paremini. Pole ju ääremaade kooli õpilastel just palju võimalusi oma inglise keele oskust praktiseerida.

Kohtumistele järgneval ümarlauas arutleme, kuidas paremini korraldada heategevusliku jõuluoksjoni, mille tuludest soovime Aq-Tapa koolile kingitusi saata.