Maailmakool logo

Maailmaharidus – Eesti koolijuhtide arusaamad

“Ma arvan, et see on üks olulisemaid võimalusi avatust – kui me räägime meie kooli nendest põhiväärtustest – avatuse toomiseks, selle laiendamiseks” (Intervjuust koolijuhiga)

5. mail toimunud seminari “Kvaliteetne haridus = kestlik maailm?” tutvustas sotsioloog Peeter Vihma (Tallinna Ülikool) uuringut, mis viidi jaanuarist märtsini 2017 läbi Eesti koolijuhtide seas, et kaardistada nende arusaama maailmaharidusest. 

Uuringu lähtepunktiks on küsimus, kuidas arendada maailmahariduse andmist Eestis, mis on üheks MTÜ Mondo strateegiliseks eesmärgiks. Maailmaharidus on  “õpiprotsess, mis aitab paremini mõista maailmas toimuvat, arendada empaatilist mõtteviisi ja solidaarsust, austust teiste kultuuride, inimeste ja looduse suhtes, ning omandada vajalikke oskusi nende väärtuste nimel tegutsemiseks” (MTÜ Mondo strateegia). Laiemalt on maailmaharidus seotud ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega, eriti eesmärgiga 4.7.:

“Tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused säästva arengu toetamiseks. See tähendab muuhulgas teadmisi säästvast arengust ja säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel.”

Uurimus koosnes ankeetküsitlusest kõikide Eesti koolide juhtide seas ning intervjuudest maailmaharidusega tegelevate koolide juhtidega. Ankeetküsitlusele vastas 125 inimest. Nendest 60% olid koolijuhid, 25% õppejuhid, 7% arendusjuhid ning 7% muud kooli töötajad. Lisaks intervjueeriti 9 koolijuhti sellistest koolidest, kus tegeleti maailmahariduslike tegevustega.

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti koolijuhtidele on haridus lahutamatult väärtustega seotud. Selle väljenduseks kasutatakse sageli mõistet „kasvatamine” – see on tegevus, mis seob väärtused ja teadmised. „Kaasaegse kooli eesmärk on ennekõike kasvatada ja väärtusi kuidagi edasi anda või juurutada õpilastes, sest õppimine, see tuleb niikuinii iseenesest, aga kui õpilasel ei ole hinges midagi, siis ka see õppimine… ei lähe võib-olla nii hästi.” (väljavõte intervjuust, koolijuht A)

Eriti õpetajakoolituse suhtes olid koolijuhid kriitilised ning 25% koolijuhtide arvates ei vasta see ÜRO kestliku arengu eesmärkidele. „Meie õpetajaks ettevalmistus on natuke teiste fookustega olnud. Aga nii või teisiti õpetame kogu aeg väärtusi. kas me seda sõnastame või mitte, me näitame eeskuju oma isikliku käitumisega, oma sõnapidamisega. Need on ju tegelikult kõik väärtused. Kui me tahame mingeid konkreetseid väärtuseid eriti rõhutada, ütleme näiteks vastutust /…/, siis sellega on ehk rohkem vaja tegeleda.” (väljavõte intervjuust, koolijuht M)

Ka praktilise õppetöö puhul nägid koolijuhid seda, et neil puudub võimalus igat õpetajat ja tundi kontrollida. Kuid samas teatud piirini on see võimalik. Uuringust selguski, et koolijuhid peavad oma peamiseks mureks ideaalide „tõlkimist” praktilisteks juhisteks, tegevusteks ja mõõdikuteks.

Kokkuvõttena võib ainult tõdeda, et ehkki laste väärtusi kujundab kogu kool, on koolijuhtidel võtmepositsioon oma organisatsiooni väärtusmaailma kujundamisel.

Mis uuringust veel selgus? Loe täispikka uuringut ja kokkuvõtvat artiklit “Väärtused hariduses – ideaalid või praktika?” (Vihma, P. 2017. Arengupoliitika teataja. Tallinn, lk 6)

Uuringu tellis MTÜ Mondo projekti „Pagulus- ja rändeteema kajastamine Eesti koolides kestliku arengu eesmärkide kontekstis“, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Uuringut kaasrahastas Euroopa Komisjon projekti „Sotsiaal- ja solidaarmajandus: mõistlik lähenemine arengule ja jätkusuutlikkusele“ raames.